Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Soomlaste rahanostalgia

    Soome marga ajalugu algas Krimmi sõjast, kui emamaa Venemaa rubla kaotas kiiresti väärtust ja segaduste keskel kiideti Peterburis heaks soomlaste soov kasutusele võtta rubla allühik, neljandikrubla väärtusega Soome mark.
    Et aastavahetusel Soome marga elulugu lõppeb, siis Helsingis on imetlemiseks välja pandud kaks suurt ja nostalgilist näitust marga eluloost.
    Nädala eest avas Rahvusmuuseum näituse ?Hüvasti, Soome mark!?, mille väljapaneku moodustavad marga 141 aasta pikkuseks jäänud ajaloo erinevad rahatähed ja mündid. Rahvusarhiiv avas lisaks sellel nädalal näituse dokumentidest, mis on aastate jooksul marga käekäiku mõjutanud.
    Rahvusmuuseumis on esil peaaegu kõik margaajastu rahad. Juubelirahade kollektsioon seevastu ei ole nii rikkalik. Lisaks rahatähtedele on välja pandud ka nende algseid jooniseid. Ajaloos on rahade kunstnikeks olnud maailmakuulsaid soomlasi, näiteks Akseli Gallen-Kallela ja Eliel Saarinen.
    Veel 19. sajandil kirjutas Soome Panga direktor, kassöör või mõni väiksem ametnik allkirjad markadele käsitsi. Allkirjade tähtsus oli tollal suur, sest pelgalt nende kustutamine tühistas rahatähe väärtuse.
    Näitus demonstreerib ka seda, et oma ajaloos on mark harva sõltumatu olnud ? lisaks Vene rublale on ta olnud seotud ka näiteks Prantsuse frangi, Inglise naela ja USA dollariga.
    Soome marga ajalugu lõppeb Euroopa Liidu ühisraha euro kasutusele võtmisega aastavahetusel. Kuni 28. veebruarini 2002. aastal saab veel eurode kõrval arveldada ka Soome markades, pärast seda lõigatakse margad imepeenikeseks puruks ja visatakse prügimäele. Sendid sulatatakse aga üles ja vormitakse rahapajas uuteks müntideks.
    Autor: Tarmo Virki
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Karoli Niilus: riigihangetega saab aidata lahendada keskkonna- ja sotsiaalprobleeme
Riigihanked peidavad endas paljudele teadmata ressurssi – võimalust laiemalt toetada ühiskondlikku toimetulekut, kirjutab rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik Karoli Niilus.
Riigihanked peidavad endas paljudele teadmata ressurssi – võimalust laiemalt toetada ühiskondlikku toimetulekut, kirjutab rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik Karoli Niilus.
Modera kasvatas poole aastaga müüki 60%
Automüügitarkvara tootev Eesti ettevõte Modera kasvatas selle aasta esimesel poolel müüki 60%, ettevõtte tulu ulatus 654 846 euroni.
Automüügitarkvara tootev Eesti ettevõte Modera kasvatas selle aasta esimesel poolel müüki 60%, ettevõtte tulu ulatus 654 846 euroni.
Nelja Eesti juhi teed tippu - kriisiloits, ettemääratus ja õpetaja võimendus
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Müüt versus tegelikkus: inimesed peavad keskklassiks tegelikkuses pigem jõukaid
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse uuringust selgus, et inimeste ettekujutus keskklassist on hoopis midagi muud kui selle tegelikkus.
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse uuringust selgus, et inimeste ettekujutus keskklassist on hoopis midagi muud kui selle tegelikkus.
Segadused Türgi sadamas: Eesti ettevõte kisti Venemaa viljavarguste skeemi
Türgi võimud on Ukraina prokuratuuri palvel kinni pidanud laeva, milles on ligi 7000 tonni Ukrainast pärit nisu. Kahtlustatakse, et tegu on Ukrainast varastatud teraviljaga. Veose tarnija on aga Tartus registreeritud ettevõte, mille juht on teatanud laevaomaniku väitel veose täielikku legitiimsust, kirjutab Logistikauudised.
Türgi võimud on Ukraina prokuratuuri palvel kinni pidanud laeva, milles on ligi 7000 tonni Ukrainast pärit nisu. Kahtlustatakse, et tegu on Ukrainast varastatud teraviljaga. Veose tarnija on aga Tartus registreeritud ettevõte, mille juht on teatanud laevaomaniku väitel veose täielikku legitiimsust, kirjutab Logistikauudised.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.