Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Soomlaste rahanostalgia
Soome marga ajalugu algas Krimmi sõjast, kui emamaa Venemaa rubla kaotas kiiresti väärtust ja segaduste keskel kiideti Peterburis heaks soomlaste soov kasutusele võtta rubla allühik, neljandikrubla väärtusega Soome mark.
Et aastavahetusel Soome marga elulugu lõppeb, siis Helsingis on imetlemiseks välja pandud kaks suurt ja nostalgilist näitust marga eluloost.
Nädala eest avas Rahvusmuuseum näituse ?Hüvasti, Soome mark!?, mille väljapaneku moodustavad marga 141 aasta pikkuseks jäänud ajaloo erinevad rahatähed ja mündid. Rahvusarhiiv avas lisaks sellel nädalal näituse dokumentidest, mis on aastate jooksul marga käekäiku mõjutanud.
Rahvusmuuseumis on esil peaaegu kõik margaajastu rahad. Juubelirahade kollektsioon seevastu ei ole nii rikkalik. Lisaks rahatähtedele on välja pandud ka nende algseid jooniseid. Ajaloos on rahade kunstnikeks olnud maailmakuulsaid soomlasi, näiteks Akseli Gallen-Kallela ja Eliel Saarinen.
Veel 19. sajandil kirjutas Soome Panga direktor, kassöör või mõni väiksem ametnik allkirjad markadele käsitsi. Allkirjade tähtsus oli tollal suur, sest pelgalt nende kustutamine tühistas rahatähe väärtuse.
Näitus demonstreerib ka seda, et oma ajaloos on mark harva sõltumatu olnud ? lisaks Vene rublale on ta olnud seotud ka näiteks Prantsuse frangi, Inglise naela ja USA dollariga.
Soome marga ajalugu lõppeb Euroopa Liidu ühisraha euro kasutusele võtmisega aastavahetusel. Kuni 28. veebruarini 2002. aastal saab veel eurode kõrval arveldada ka Soome markades, pärast seda lõigatakse margad imepeenikeseks puruks ja visatakse prügimäele. Sendid sulatatakse aga üles ja vormitakse rahapajas uuteks müntideks.
Autor: Tarmo Virki