Eesti Metsatööstuse Liidu (EMTL) tegevdirektori Andres Talijärve sõnul saatis EMTL eile Eesti välisministeeriumile kirja, milles juhtis tähelepanu, et Venemaa ühepoolne kaubavahetuse lõpetamine seab tõsisesse ohtu Eesti metsatööstusettevõtete tootmise ning ka Venemaale tehtud investeeringud. ?Ühisettevõtted Venemaaga on üles ehitatud nii, et suur osa ülestöötatud metsamaterjalist tuuakse Eestisse,? lisas Talijärv.
Venemaa tollikomitee eelmise aasta 19. oktoobri käskkiri nimetas piiripunktid, mille kaudu tohib Venemaalt auto- või raudteetranspordiga välja vedada ümarpalki ja mitmeid teisi puiduga seotud kaubagruppe. Nimekirja on kantud 107 piiripunkti alates Soomest kuni Kaug-Idani välja, kuid nende hulgas pole ühtki piiripunkti Eestiga. Käskkiri, mis ametlikult avaldati 29. detsembril, jõustub 30 päeva pärast avaldamist ehk 28. jaanuaril.
EMTLi juhatuse esimehe, ASi Sylvester projektijuhi Margus Kohava (pildil) andmeil toodab Eesti saetööstus aastas 1,2?1,4 miljonit m3 saematerjali, mille tootmiseks läheb vaja 2,4?2,8 miljonit tihumeetrit palki. ?Eesti saetööstus impordib praegu umbes 15 protsenti palgist ehk üle 300 000 tihumeetri,? rääkis Kohava. ?Lõviosa palgist tuleb Venemaalt ja veidi ka Lätist.
Kohava sõnul pingestaks Venemaa palgi ärakukkumine niigi pingelist olukorda kodumaisel palgiturul. ?Ega saetööstused, mis on orienteeritud eelkõige Venemaa palgile, oma tootmist seisma pane,? seletas Kohava. ?Nad üritavad palgi Eestist osta.?
Eesti suurima saetööstuse ASi Imavere Saeveski juhataja Peedo Pihlaku sõnul on nad planeerinud Venemaalt importida tänavu umbes 100 000 tihumeetrit palki. ?Kui piirangud jõustuvad, kaalume võimalust vedada Venemaa palk läbi Läti või tuua palk kohale laevadega,? ütles Pihlak. ?Kui ikka kõikidel saetööstustel jääb 15 protsenti palgimahust saamata, mõjub see kindlasti ka saetööstuste tootmismahtudele.?
Eesti Raudtee turundusteenistuse veotingimuste juhi Ülo Hundi andmeil toodi Venemaalt eelmisel aastal Eestisse raudtee piiriületuspunktide kaudu pool miljonit tonni puitu. ?See on üle 2,5 protsendi Eesti Raudtee veomahust,? ütles Hunt. ?Sellise koguse veoste vähenemine oleks meile tõsine löök.?
Hundi kinnitusel on nad teinud oma esindajale Moskvas ülesande uurida, miks Venemaa tolliamet on sellise käskkirja teinud.
?Võib-olla on käskkirja puhul tegu lihtsalt näpuveaga,? oletas Hunt. Samas ei välistanud Hunt, et tegu võib olla tahtliku käiguga. ?Varasematel aastatel on Venemaa näiteks pigistanud Lätit, kui keelas Lätisse sisse vedada musta metalli,? meenutas Hunt. ?Tegu võib olla ka näiteks praamivedajate lobitööga, sest kui puitu raudteed ja maanteed pidi sisse vedada ei tohi, tõotab see just neile head äri.?
Majandusministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Epp Alatalu sõnul ei oska ministeerium Venemaa tollikomitee käskkirja kommenteerida. ?Meil on selle kohta veel liiga vähe infot,? põhjendas Alatalu.
Eesti tolliameti pressiesindaja Aivar Pau kinnitusel ei olnud tolliameti spetsialistid Venemaa kolleegide käskkirjast midagi kuulnud. ?Venemaa tollikomitee käskkiri Eesti tollitööd ei puuduta,? sõnas Pau. ?Meie tolliamet lähtub oma eeskirjadest ja aktidest.?
Suure-Jaanis käivitatav AS Sakala Saeveski, mis plaanib talvel kuni 70 protsenti toormest importida Venemaalt, ei pabista palgiimpordi pärast, kinnitas ettevõtte juhataja Riho Mandri. ?Venemaa tollikomiteest oleme saanud infot, et käskkiri puudutab vaid litsentseerimata erafirmasid,? rääkis Mandri. ?Riiklikud firmad saavad Eestisse vedada seaduslikult raiutud metsa.?
?Kui keegi ennast rahustab ja leiab, et Venemaalt importpalgi sissevedu tema kohta ei käi, las ta siis tunneb ennast turvalisena,? ütles Andres Talijärv. ?Määrusest ei loe küll kuidagi välja, et asi puudutab vaid litsentseerimata ettevõtteid.?
Seotud lood
Keeltekool Kirjatäht tähistab veeburarikuus kümnendat tegutsemisaastat. Seda, et aeg on tegusalt ja lennates läinud, kinnitab tõsiasi, et ümmarguse tähtpäeva saabumist tuli kooli juhile ning asutajale Ülle Koppelile meelde tuletada. “Numbrid on minu jaoks kõige nõrgem külg. Need ei seisa meeles, kipuvad ununema ja sassi minema,” naerab ta.