Patarei vangla tume tulevik

Katuse parandamiseks kuluks umbes 20 miljonit krooni. Samas suurusjärgus, 23,3 mln krooni oli vangla terve tänavune eelarve.

Justiitsministri 30. märtsi 2000. a käskkirjaga kinnitatud vanglate arengukava ütleb: kui Tartu vangla saab valmis, likvideeritakse keskvangla, rahvapäraselt Patarei.

14. jaanuaril pesitses lagunevas Patareis 985 kinnipeetavat, 118 inimest oli viidud erinevatesse arestimajadesse.

Valmivasse Tartu vanglasse on ette nähtud 500 kohta. Seega ülerahvastuks Tartu vangla hoobilt kahekordselt. Nii nagu on praegu ülerahvastatud Tallinna Patarei.

Kuhu viiakse Patareist vanglate keskhaigla, ei oska ametnikud samuti öelda. Justiitsministeeriumi esialgsete kavade kohaselt pidi haigla viidama Tallinnast Tartusse. Veel uuemate plaanide kohaselt viiakse ta ilmselt Viljandisse.

Kui enne vurasid haiglaautod Tallinna külje all asuvatest Ämari ja Rummu vanglatest Patareisse ja tagasi, siis nüüd seega Viljandisse ja tagasi. Iga edasi-tagasi otsaga vähemalt 240 km rohkem.

Vangla kolimine on ainult pool ülesandest. Pärast tuleb tühi hoone ka ära müüa. Ärimeestel on veel vara merele vaatega hotelli ostuks raha otsida. Riik vaatleb Patareid ja naabruses asuvaid vesilennukite angaare ühe kompleksina. Angaarides ja Lennusadamas asub aga skandaalne vene firma BPV, kes hankis maatüki kunagi Nõukogude armee kaudu ega soovi lahkuda. Kohtulikku lahendit tema väljatõstmiseks pole justiitsministeerium saavutanud. Eelmise katse, 1995.?1996. aastal kompleks müüa ja saadud raha eest vanglaid ehitada, nurjas seesama firma. Tol ajal hindas ministeerium Patarei piirkonna väljaarendamist umbes miljardikrooniseks äriks.

Aeg-ajalt kolab mööda Tallinna kallast kunstnik Andres Tolts. Ta istus nooruspõlves poliitilise huligaansuse pärast Patareis. Tema arvates saaks Patarei vanglast korraliku rannahotelli, mis eristuks ehituskvaliteedilt järsult odavatest plekkhotellidest. Nii nagu on vanad sadamaehitised nooblilt ümber ehitatud Londonis.

Kui unistus peaks teostuma, võiksid seal olla näiteks Sirki- ja Küti-nimelised toad kahe Patareist salapäraselt põgenenud mehe auks. Vapside ühe juhi Artur Sirki pagemisele 1934. aastal on ajaloolased valgust heitnud. Kriminaalvangi, relvakaupmehe Vello Küti pagemist võltsitud kohtumääruse abil 1995. aastal katab seni saladuseloor.