Plastikakna kohta levivad müüdid

Arhitekt Andri Ksenofontov kinnitab samas, et traditsioonilistele puitakendele pole konkurenti.

Veersalu ütleb, et kui ta tahaks väga head akent ja oleks valmis investeerima, valiks ta puitalumiiniumaknad. Kui aga tahaks ratsionaalset ja head lahendust, ostaks plastaknad.

Alvar Veersalu toob võrdluseks, et kui plastaken maksab 1500 krooni, siis samasugune puitaken 1500?2000 krooni, puitalumiiniumaken 2000?3000 krooni ning alumiiniumaken 4000 krooni.

Müüt 2: puitaken peab plastaknast kauem vastu

Plastakende tehnoloogia töötati välja 60 aastat tagasi ning praeguse ehitusega plastaknad alles 30 aastat tagasi. Praktikas on võimatu öelda, kui kaua plastaknad vastu peavad, kuid plasti elueaks prognoositakse ca 100 aastat. ASi Viljandi Aken ja Uks kommertsdirektor Aavo Kärmas arvab, et sajaaastane kestvus on müügitrikk. ?Kus on plastaknad 100 aastat ees olnud, et saaks öelda, et nad nii kaua vastu peavad??

On tõsi, et puitakent saab restaureerida ning plastakent mitte. Uue plastakna ostmine tuleb Veersalu sõnul praeguste hindade juures puitakna restaureerimisest odavam.

Müüt 3: plastaken paneb pea valutama

See on müüt, sest plastaknad ega ka pakettaknad iseenesest ei tekita peavalu. Kuna plast- ning uuemat tüüpi puit- ja puit-alumiiniumaknad on tihedad, tekib peavalu hapnikupuudusest. Ilmastikust tulenevalt on vanemat tüüpi puitaknad muutunud vahel praguliseks ja siis peavalu ei kaevata.

Müüt 4: plastaken tõmbub aja jooksul kollaseks

Veersalu sõnul ei mõjuta PVC-akent infrapuna- ja ultraviolettkiirgus ega ka ilmastikutingimused ning seega ei muuda plastaken värvust.

Aavo Kärmas sõnab, et plastaken on Eestis olnud niivõrd lühikest aega, et seepärast ei ole ka krobelisi ja kollaseid aknaid. Lääne-Euroopas on neid küll.

Müüt 5: plastaken kahjustab keskkonda

PVC süttib raskesti ja üksinda ei põle. Kui leek kustutada, kustub PVC kohe ja ei pea kartma, et PVC eritab tervisele kahjulikke aineid.

ANDRI KSENOFONTOV

arhitekt

Mitte ükski meil saada olev plastaken ei sobi kujunduselt ajalooliste hoonetega. Isegi funktsionalistlikus stiilis hoonele ma neid ei paneks.

Läänes, näiteks Belgias, saab kataloogi järgi tellida ka selliste profiilitüüpidega plastaknaid, mis sobivad ajaloolistele hoonetele. Selliseid plastaknaid Eesti turul ei ole.

Plastaknad sobivad siis, kui majal pole arhitektuurseid proportsioone ja kõik hoone aknad vahetatakse korraga välja. Plastmassil on mõte ka igasugustel tööstushoonetel.

Traditsioonilise akna pind paneb õhu ruumis liikuma. Kahe või kolme klaasiga pakettakna puhul aga õhk seisab ning maja vajab ventilatsioonisüsteemi. EBSi hoones inimesed kannatavad selle all, et on umbne ja siin, kus mina olen, Ühispangas, on vaja ventilatsiooni. Vanas majas teeb sama töö ära jahe klaas.

Puitakende põhiline probleem on, et enam pole valikpuitu saada. Nõukogude ajal kasutati akende tegemiseks väga halva kvaliteediga, isegi märga puitu. Puidu puhul on tähtis, et akna valmistaja tunneks materjali. Kes tunneb puud, saab sellest parima tulemuse. Puit on vastupidavam materjal kui plast. Puitu kaitseb päikesepõletuse vastu värvimine linaseemneõliga. Plast seevastu kolletub ja põleb läbi: igasugune polümeer laguneb, plastmass kaasa arvatud. Vaadake Tallinna paigaldatud vanemaid plastaknaid, osad neist on juba muutunud kollakaks ja pealt krobeliseks.

Alumiiniumakende puhul on alati oht, et akende alumiiniumkonstruktsioon viiakse kokkuostu, rüüstamine on pidev probleem. Alumiinium annab ka väga väikeseid kujundusvõimalusi, sest ta pole plastiline materjal. Ka puitalumiiniumakende puhul on väga väikesed kujundusvõimalused.

Autor: Selene-Rete Rebane