Eelmisel aastal kuni 50 ulatunud kinnisvarahindade tõus lubas investoritel kinnisvarasse edukalt raha paigutada. Seda enam, et üldist arengut määrav paranenud likviidsus aitab kaasa kogu turu aktiviseerumisele.
Turuhind tekib nõudluse ja pakkumise vahekorrast, kuid Eesti eelmise aasta järsu hinnatõusu taga ei ole pelgalt suurenev nõudlus ja vähene pakkumine. Oluline on märgata seoseid nõudluse kasvu põhjuste ja teiste hinnatõusu mõjutajate vahel.
Kortereid soetatakse vahetuse teel. Oeaaegu iga ostja ka müüb midagi. Müüakse eesmärgiga osta praeguse korteri asemel sobilikum. Müüdava korteri eest püütakse saada maksimumhinda. Üldine hinnatõus ei oma tähtsust, oluliseks osutub ostetava ja müüdava korteri hinnavahe ja ostetava korteri laenumakse. Hinnadiferents kasvab oluliselt aeglasemalt kui korteri hinna absoluutväärtus.
Väärtushinnangute muutumine. Uue ja parema korteri soetamine on olulisem, kui uue ja parema auto ostmine. Kuna suurem osa ostudest sooritatakse laenurahade abil, eelistatakse pigem paremat piirkonda kui soodsat hinda.
Kinnisvara kui investeering. Kinnisvara soetamine on investeering, sest vara väärtus aja jooksul reeglina suureneb. Rahapaigutamiseks soetatud korter renoveeritakse ja üüritakse välja. Üürirahadest tasutakse laenu tagasimaksed.
Laenukulu ja keskmise palga võrdlus pole objektiivne. Arvestama peaks leibkonna sissetulekut. Keskmine palk ei näita midagi, laenuvõtjad ja korteriostjad on reeglina keskmisest tasemest kõrgemat palka saavad inimesed. Keskmine palk võib muutumatuks jääda ka siis, kui üle keskmise olevad töötajad jaotavad tulusid võrdsemalt, seega sihtgrupp suureneb ja laenuvõimeliste hulk kasvab ning nn ebavõrdsus väheneb.
Mingi kinnisvaraliik on teatud sektoris turuvedaja. Korteriturul on hinnatõusu vedajateks nõukogudeaegsed 2toalised mugavustega korterid, mille järele on pakkumisest suurem nõudlus. 2toalistele alternatiivi pakkuvate 1- ja 3toaliste korterite hind liigub üldise hinnatõusuga kaasa.
Uute korterite pakkumine muudab tasakaalu. Hindade kerkides suureneb surve odavamate korterite hinnatõusule, sest keskmine hind suureneb.
Enamik tehinguid tehakse erastatud korteritega. Nende soetusväärtus oli omanikule praktiliselt null ega olnud loogilises vahekorras nende ehitusväärtusega. Kinnisvaraturg on suhteliselt noor ja kujunemisfaasis, uute korterite pakkumine näitab asja tegelikku väärtust ja see tõmbab ka vanade korterite hinna aktsepteeritavale tasemele.
Majanduskasv ja stabiilsus. 1997. aasta börsikrahh ja majanduslangus viisid kinnisvarahinnad langusesse. Hindade tõus osutus võimalikuks alles majandusolukorra paranedes. Otsuseid tehakse kergemini optimistlikematest tulevikuootustest. Euroopa Liiduga liitumine ja majanduse stabiliseerumine annavad julgust pikemaajalisi eluasemelaene võtta ja neid väljastada.
Uus põlvkond ja laenuturg. Turumajanduse tingimustes kasvanud põlvkond on altim laenu võtma kui vanemad inimesed. Lisaks soodsatele laenuintressidele pakuvad finantsasutused laenutooteid isikutele, kellel ei ole võimalik oma tulusid tõestada.
Suur nõudlus ja müüjate turg. Parima hinna ja kvaliteedi suhtega korteri leidmine on raske. Enam-vähem sobiva objekti leidmisel ostetakse see pikemalt mõtlemata ära, sest homme võib juba hilja olla. Ostjate sundseisu kasutavad ära müüjad, kes küsivad võimalikult kõrget hinda.
Autor: Raul Mäsak
Seotud lood
Foruse juhatuse liige Einar Laagriküll arutleb, milliste väljakutsetega ettevõtted peavad praegu silmitsi seisma ja kui oluline on järjest sagenevate küberrünnakut ajastul mõelda ka füüsilisele turvalisusele. Kui füüsilise turvalisuse samme läbi ei mõtle, võivad ülejäänud mehhanismid osutuda täiesti kasutuks.