Euroopa turgudelt oodatakse täna eesotsas tehnoloogiasektoriga positiivset starti, kuna USAs näib muutuvat sügavamaks usk majanduskasvu peatsesse taastumisse, mis peaks varsti hakkama mõju avaldama ka ettevõtete majandustulemustele.
Eile hommikul teatavaks tehtud Eesti riigi korralik möödunud aasta neljanda kvartali majanduskasv Tallinna Börsile positiivset mõju ei avaldanud.
Kuigi keskmiselt oodati Eesti möödunud aasta IV kvartali majanduskasvuks 4,5% ei suutnud Tallinna Börs 5,5%se kvartaalse majanduskasvu üle rõõmu tunda.
Kui passiivsuse tõttu võis paar minutit enne börsipäeva lõppu paista, et ka börsipäeva käibest ei saa asja, siis päeva lõpus süsteemiväliselt maaklerite vahel kokkulepitud plokktehingud (ehk tehingud määratud vastavapoolega) tõstsid börsipäeva käibe minutitega 4 mln kroonilt 12 mln krooni alla.
Näib, et HEX kauplemissüsteemiga liitumine pole suutnud mahendada börsipäeva lõpus kulmineeruvat plokktehingute mahtu, kuna tellimusraamatusse kõige suuremaid ostu- ja müügitellimusi ei taheta üles riputada.
Eriti käib see Hansapanga aktsia kohta, mille eilsest 8,7 mln kroonisest käibest vaid 3% toimus automaatse sobituse teel. Kogu börsikäibe lõikes ulatus sobitatud tehingute maht 16%ni. Aga küllap on siin süüdi turu väike likviidusus, kus suuremaid tehinguid tihatakse teha ikkagi läbi maakleri te.
Hansapanga aktsia liikus ise aga juba kuuendat järjestikust päeva 210 krooni ümber, tehes seekord läbi 1,1% languse ning sulgudes 208,88 kroonil (13,35 eurol). Vaadates aktsia ostu- ja müügitellimuste jada näeks aktsia osas odavnemist.
Mõnevõrra on vajuma hakanud ka Norma aktsia, sulgudes 71,35 kroonil (4,56 eurol) ehk 1,3% miinuses.
Seotud lood
Nädalavahetusel toimunud desünkroniseerimine oli alles esimene samm Eesti energeetika vajaduste lahendamiseks. Veel on astuda palju samme, et elekter oleks Eestis tarbijale mõistliku hinnaga ning varustuskindlus oleks tagatud.