Setu mõtleb tulevikule

Kui nimetada võrokest setuks, saab võrulane vihaseks. Tavaline põhjaeestlane aga suurt vahet ei tee ja nimetab teinekord setut võrulaseks ja vastupidi, sest kaugelt vaadates on piiritõmbamine keeruline. Aga et setu on võrulasest tähtsam tegelane, tõestab see, et nende probleemide lahendamiseks moodustas valitsus kunagi asjatundjate komisjoni ja lõi eraldi rahafondi.

Võrumaal nimetavad end Setumaa osaks kaks valda: Meremäe ja Misso vald. Põlvamaalt kuuluvad Setumaa koosseisu Mikitamäe ja Värska vald. Nende valdade arenguküsimistega too valitsuse erikomisjon tegelebki, esimeheks regionaalminister Toivo Asmer. Tänaseks on setud jõudnud teelahkmele. Kolmapäeval Värskas istungit pidanud Asmeri komisjon pidi tõdema, et tänavu on setu projektide rahastamiseks riigilt oodata üksnes 1,8 miljonit krooni. Kunagi oli setu programmi mahuks 10 miljonit krooni. Tallinnas ei saa selle eest korralikku tualettigi, mis siis rääkida terve Setumaa probleemide lahendamisest. Tulevik on segane. Asmer lubab, et setu programm kaob järgmisest aastast jäädavalt. Eesti saab Euroopa Liidu silmis ühtseks regionaalabi sihtpiirkonnaks ja mingi eraldi sihtpiirkonna nimega Setumaa loomine selle sees ei tule kõne allagi.

Kolmapäeval umbes kolm tundi väldanud istungi lõpuks jõudis komisjon veendumusele, et tuleb hakata mõtlema terve Setumaa tulevikule. See tähendab ka nende alade tulevikule, mis jäävad teisele poole Venemaa kontrolljoont, kus asub Setumaa pealinn Petseri. Eks ole innustav otsus kõrgelt komisjonilt!

Setumaa tulevik pole minu arvates väga tume. Kuigi veebruaris Petserit külastades sisendas tolle linna välisilme ja kerjuste rohkus kõike muud kui optimismi. Kui kümne aasta pärast peaksid Eesti-Vene suhted pisut soojemad olema, siis vähemasti Setumaa Eesti poolel peaks käima vilgas kaubandustegevus. Ega ärimehed muidu piiriäärsetel aladel hektarite kaupa maad kokku ostaks.