Ettevõtja ja poliitik on seaduse ees võrdsed

Kui ettevõtja maksab ümbrikupalka ning maksab riigile sotsiaalmaksu vaid alampalga pealt, siis peame seda kuritahtlikuks tegevuseks ning maksuamet karistab seaduserikkujat karmilt. Kui tipp-poliitik, Rahvaliidu esimees Villu Reiljan võtab vastu portfelli 100 000 krooniga (= õige paksu ümbriku) ja jagab raha saja jupina mõttekaaslaste abil erakonna kassasse, siis ütleb riigi peaprokurör Raivo Sepp, et tegemist on poliitilise vastutusega, kedagi vastutusele võtta ei saa, seadust pole rikutud, tuleb üksnes erakonnaseadust täpsustada.

Äripäev ei ole nõus riigiprokuratuuri seletustega, neist paistab läbi soov summutada erakondade räpane rahastamislugu, sest asjasse on segatud Eesti poliitika tipud ? Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel, peaminister Siim Kallas, presidendi erakonnakaaslane, opositsioonipartei liider Villu Reiljan jt. Toimetus jagab õiguskantsler Allar Jõksi seisukohta ? poliitikud saab ja tuleb vastutusele võtta.

Allar Jõksi seisukohast on parteid rikkunud erakonnaseadust ning parteide juhtisikud tuleb selle eest vastutusele võtta. ?Hajutades sularaha ülekandeid, on näha tahtlust seadusest mööda hiilida, mitte miski poleks takistanud täiesti seaduslikult teha pangaülekannet,? ütles Jõks.

Jõksi väidet kinnitab toimetuse kogemus Rahvaliidu rahaasjade uurimisest ? Reiljan valetas meile, et käis iga päev kahe nädala jooksul sularahas maksmas (Reiljan oli sellal välisreisil). Kui Reiljan poleks seaduse mõttest aru saanud, ei oleks ta ka valetanud, vaid vastus oleks olnud pigem a?la Äripäev tõlgendab seadust valesti. Vale viitab seaduse teadlikule rikkumisele.

Riigi peaprokurör ei küsi, kust on pärit need portfellid tuhandete kroonidega, mida rahvaliitlased 1000 ja reformierakondlased 999 krooni kaupa erakonnale edasi ?annetavad?. Ja huvitaval kombel ei küsi seda ka riigi maksuamet. Seaduserikkumine pole ju üksnes poliitikute rahajupitamine, vaid ka poliitikute osalust rahapesus ? teisiti oleks seda raske nimetada.

Nähtavasti pelgab prokuratuur suurt lisatööd ? tuleb hakata annetuste päritolu uurima, pealegi nõuab kriminaalasja algatamine Riigikogu liikmetelt saadikupuutumatuse võtmist ja ülepea ? mida teha presidendiga, kes on ka asjas sees? Ehk lootis Sepp, kui tema juhib tähelepanu erakonnaseaduse aukudele, leiab see ka õiguskantsleri poolt kinnitust ning nii sumbubki rahastamislugu Toompea koridorides, kus poliitikud hakkavad heal juhul uuesti erakonnaseaduse muutmise üle vaidlema.

Ilmselt ei tahtnud prokuratuur ka poliitikutega vastuollu minna, sest poliitikutel on vahendeid prokuratuuri mõjutamiseks, neist tõhusaim on järgmise aasta eelarveraha vähendamine. Meenutagem, et riigiprokuratuurile pole see esimene katse summutada skandaali ? riigi peaprokurör Indrek Meelak lõpetas lindiskandaali, astus Keskerakond ja istub praegu Riigikogu suures saalis. Mis erakonnaga võiks liituda Sepp ? seekord on valik õige lai?

Loodame, et õiguskantsleri avaldus raputas seadust austavad prokuratuuri töötajad talveunest ning seda skandaali kalevi alla lükata ei õnnestu.