Piiriäärsed teed on vale suunaga

Eesti võimud pole kaotanud lootust saada tagasi Venemaa kätte jäänud alad Petserimaal. See tobedavõitu idee tugineb piiriäärsel teedevõrgul, mis veel tänagi on orienteeritud Petseri linnale ning ei arvesta peaaegu üldse seda, et kohalikud elanikud ei käi juba kümme aastat Petseris sisseoste tegemas.

Kunagi oli Petseri suure Setumaa pealinn, kuhu viisid kõik sealsed tähtsamad maanteed. Petseri on Setumaa pealinn tegelikult ka täna, kuid mitte enam nendele inimestele, kes elavad Eesti poolele jäävates valdades; nende pealinn on Võru või ka Põlva, kus asub kohalik võimukeskus, kauplused ja muud asutused. See on nii olnud juba kümme aastat. Paar kuud rohkem kui aasta tagasi käisid Setumaal teede- ja sideminister Toivo Jürgenson ja siseminister Tarmo Loodus. See oli neile meeldiv käik, sest avati üks uus teejupp seal Setumaal, mis muutis inimeste liiklemist odavamaks. Oli see nüüd sõbralik õhkkond või jaanuarikuises pakases ministritele pakutud kange jook, igal juhul hakkas küpsema idee, et peaks tegema mingi riikliku Setumaa teede programmi. Riikliku seepärast, et ega piiri ääres ela ainult inimesed, ka piirivalvurid on seal ametis, kes on ära teeninud paremad võimalused piiril liigelda. Nagu öeldud, peamised teed on seal risti piiriga, mitte sellega paralleelsed, nagu olema peaks.

Idee sündinud, anti Võru maavalitsusele korraldus teha ülevaade teede remondivajadusest. See aga ehmatas ilmselt Tallinna ära, sest kokku mõõdeti remondivajadusega teid Võru ja Põlva maakonnas 201 kilomeetrit ning nende renoveerimismaksumuseks 138 miljoni krooni. Pärast seda pole teede- ja sideministrit Setumaal nähtud. Käinud on vaid regionaalminister Toivo Asmer, kes veel mullu augustis kinnitas, et kuna Setumaa on tulevane ELi piiriala, on infrastruktuuri arendamine seal tähtis asi. Paistab aga, et mitte nii tähtis asi, mille pärast väga rabelema hakata.

Kokkuvõttes ei julge ma ikkagi oma 14aasta vanuse Fordiga nendel auklikel kruusateedel kiiremini kui 50?60 km tunnis sõita, sest muidu lõhun masina ära.