Äripäev pesi kütust

Äripäev valas oma improviseeritud laboris seisnud nelja nummerdatud plastmassanumasse sinist diislikütust ja hakkas siis eri pudelitesse erinevat pesuvalgendit kallama.

Esimesse ära lõigatud kaelaga pudelisse läks Venemaa päritolu vedelik nimega Belizna, teise tõenäoliselt Türgis toodetud Ace. Kolmandas ja neljandas anumas olev kütus sai pesijaks kodumaised pulbrid, vastavalt Liilia ja Luige. Nõnda talitades soovis Äripäev kontrollida kütuseasjatundjate seas levivat kumu selle kohta, et sinise kütuse valgemaks pesemises pole midagi keerulist: kalla pesuvalgendit kütusesse, sega veidi ja ta valgenebki.

Esimene vaimustusohe ? juba valgem ? mille kutsus esile 50 ml Belizna anumasse valamine, vaibus ruttu. Valgendamiseks ja desinfitseerimiseks mõeldud vedelik vajus läbi kütuse anuma põhja, tekitades seal õhukese valge kihi. Juurde valatud teine 50 ml võttis asendi sealsamas.

Saadud produkti segamine andis rohkem tulemusi, rohekassinine kütus hakkas hägusemaks, aga ka heledamaks muutuma. Paari tunni pärast erines ta nn lähtekütusest juba silmanähtavalt. Siiski jäi pestud kütus põhimõtteliselt ikka siniseks ja anuma põhja tekkis läbipaistev sade. Võib-olla oleks asi tulemuslikum olnud, kui segu oleks õnnestunud kuumutada Belizna pudelil soovitatud 40?50 kraadini.

Pesemisomaduste arvestuses saavutas Äripäeva laboris teise koha Ace, mis tegi sinise diislikütuse heledamaks, kuid jättis pudeli põhja nähtava sademe.

Kodumaised pulbrid jäid kangekaelselt anumate põhja lebama. Liilia suutis kütust natukegi heledamaks muuta, Luik jäi aga hoopis mõjuta.

Loomulikult oli pesuvalgendi-katse näol tegemist tõelise amatöörkatsega, kuid ka niisugusel teel on tulemusi saavutatud, kinnitati Äripäevale tolliametist, kes praegu sinise kütusega petmise ahelal jälil on.

Paremaid juhendeid värvitud kütuse pesemiseks ärilehel lihtsalt polnud, sest need, küll punase kütuse pesemiseks mõeldud, seisavad majandusministeeriumis raudkapis. Nimelt koostas kütuseprofessor Leevi Mölder oma katsete tulemusena majandusministeeriumile aasta tagasi kaheksaleheküljelise dokumendi, mis sedamaid konfidentsiaalseks nimetati ? petturid oleksid hinnatava tööjuhendi saanud.

Ministeeriumi energeetikaosakonna juhataja asetäitja Ell-Mari Koppel, kes raudkapis sisalduvale ligi pääseb, ütles, et Mölderi koostatud dokument tutvustab mitut värvi eemaldamise võtet, teiste hulgas ka väävelhappe kasutamist.

Samas näitab dokument Koppeli sõnul ka happega kaasnevaid ohtusid: esiteks asub hape ka anuma kallale, milles kütust pestakse; tekkivad jäägid on keskkonnaohtlikud; kütus muutub happeliseks, korrodeerides torustiku, filtrid ja pumbad; looduslikud määrivad ained kaovad ja kütuse määrimisomadused halvenevad; hõljuvad ained ummistavad filtreid ja düüse. Ka võib esialgne reaktsioon edasi minna, nii väävelhape kui sademed tekivad uuesti.

Erimärgistatud kütuse värvi töötlemiseks on peale pesuvalgendi või happe ka teisi võimalusi. Näiteks saab sinise kütuse kollase lisandi abil roheliseks värvida.

Kütuse valgemaks pesemise või ümbervärvimise motiiviks pole soov maailma niiviisi valgemaks muuta, vaid riiki ning ka tarbijat petta, kinnitavad tarbijakaitse ja tolli käsutuses olevad andmed. Nimelt on paljudes Eesti tanklates müüdud tavalise, 3,04kroonise aktsiisiga diislikütuse asemel 0,50 krooniga kilogrammilt maksustatavat põllumajanduslikku ehk eriotstarbelist diislikütust või punast ehk erimärgistatud kütust, jättes riigile igalt kilolt maksmata 2,54 krooni.