Neivelt sai miljonid kingituseks

Tõenäolisem variant on, et Neivelti aktsiatele nõustus tulevikutehingu tegema Hansapanga üle kontrolli saavutamise võistluses Swedbankile alla jäänud Skandinaviska Enskilda Banken (SEB).

Kui arvestada, et Neivelt oli oma raamatupidamises ühe aktsia soetushinnaks märkinud 1 krooni ja aktsiaid oli kokku 50 000, oli Neiveltile tulnud kingitus 5,5 miljonit krooni.

1998. aasta septembris ostsid Hansapanga aktsiaid võidu kokku Swedbank ja SEB, kes suurendasid oma osa kuu ajaga vastavalt 30 ja 18 protsendini. Startides oli kummagi osalus pangas alla 10 protsendi. Aktsiaid müüsid peamiselt Hansapanga asutajad, nende seas Toomas Sildmäe, Andres Saame ja Heldur Meerits. Hansapanga juhid tegid koostööd SEBiga, peamiselt müüsid nad oma aktsiad SEBile.

Osturalli tõstis Hansapanga aktsia hinda kuu ajaga 100. 1998. aasta septembri alguseks oli hind kerkinud üle 100 krooni, Neivelt tegi tehingu 10. septembri õhtul 110,9 krooni pealt. Tol päeval oli Hansapanga aktsia kõrgeim hind 124 krooni, keskmine hind 106 krooni ja viimase tehingu hind 98 krooni. Sama päeva õhtul edastas Hansapanga juhtkond börsile teate, et on otsustanud korraldada strateegilistele investoritele võistluse: müüki paisatakse 14 miljonit aktsiat ja kes parema pakkumise teeb, on võitja.

Pärast 10. septembri teadet läks Hansapanga aktsia hind langusele, kuna oli selge, et Swedbank ja SEB lõpetavad börsi kaudu aktsiate kokkuostmise ja teevad pakkumise müüki minevale 14 miljonile aktsiale.

Seega oli Neivelti tulevikutehing tehtud temale soodsaimal ajal ning tolle hetke parima hinnaga. Neivelti tehing viidi läbi Helsingis, kus peamiseks ostjaks oli SEB, kes oli juba ligi kuu aega omandanud aktsiaid Merita Panga kliendikontole.

Parima pakkumise Hansapanga aktsiaemissioonile tegi Swedbank, pakkudes 100 krooni aktsia kohta. SEB pakkumist ei teinud ja müüs talle kuuluvad Hansapanga aktsiad Swedbankile maha, teenides müügist ligi 400 miljonit krooni tulu.

Eile ei soovinud Hansapank Eesti sisekontrolli osakonna juhataja Paul Kalle kommenteerida, kes Neivelti tulevikutehingu teine pool oli. Kalle viitas kommentaarist keeldudes pangasaladuse hoidmisele.

Hansapanga endine nõukogu liige Heldur Meerits ütles, et tõenäoliselt tegi Neivelt aktsiatehingu, kuna tal oli maja ehituseks raha vaja. Hansapanga endine juhatuse aseesimees Rain Lõhmus ütles, et Neivelti tehing vahetult enne olulise info avaldamist oli õnnetu juhus. Hansapanga endine juht Jüri Mõis aga märkis, et Neivelt kasutas tehingut sularaha hankimiseks.

Ühispanga juht Ain Hanschmidt ei soovinud Neivelti tehinguid kommenteerida. Hanschmidt ütles, et tema pole nn keelatud ajal tehinguid teinud.