Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rekka-maks tulgu alles pärast ühinemist ELiga
Valitsus otsustas teisipäeval kahe maksumuudatuse kasuks: kaotada riiki sissetoodavatelt mootorsõidukitelt aktsiis ja kehtestada uue maksuna raskeveokite mootorsõidukimaks ehk siis rekka-maks. Muudatused jõustuksid uuest aastast.
Äripäeva arvates on aktsiisi kaotamine õige samm, aga raskeveokite maksu kehtestamisega tuleks oodata vähemalt kuni Eesti liitumiseni Euroopa Liiduga.
Rekka-maks kehtestatakse järjekordse eurodirektiivi alusel, aga meie liitumise aeg ega liitumine ise pole 100 kindlad, seega pole põhjust sündmuste käigust ette rutata. Ei saa aru, miks paljusid meie konkurentsivõimet nõrgendavaid meetmeid peab rakendama võimalikult vara. Väited, et Euroopa Liidus on nii ja varem või hiljem tulevad need maksud niikuinii, ei veena. Eesti areng on olnud küll kiire, aga veel aasta-paar lahedamaid tingimusi aitaksid meie edukust kinnistada.
Kahetsusväärsel kombel saaks üks ettevõtlusharu, veondus, asja ees, teist taga, personaalse maksu selga, mis on umbes 1000 krooni kuus ühelt raskeveokilt. See oleks nagu karistus ühel konkreetsel alal tegutsemise eest. Kui riik väidab, et raskeveokid lõhuvad rohkem maanteid ja seepärast tuleb neid maksustada, siis jääb selgusetuks, kas teed ikka muutuvad uuest maksust paremaks. Paljudel meie teedel on niikuinii piirangud massile ja teljekoormusele, seega saaksid vedajad kahekordselt karistatud. Maksa maksu, aga kõigil teedel ikka sõita ei tohi. Võib juhtuda, et lisaks kogutav raha, mis on 40?50 miljonit krooni aastas, ei lähe mitte teeaukude, vaid eelarveaukude lappimiseks. Bensiiniaktsiisi me maksame kogu aeg, aga paljud teed lähevad sellest hoolimata üha jubedamaks. Lisaks on veel kohalik Tallinna mootorsõidukimaks.
Kui otsida positiivset, siis imporditavate sõidukite aktsiis ju kaob. Ja rahaline võit on sellest ca 150 miljonit krooni aastas, seega summaarne maksukoormus väheneks. Kuigi ? vanemate sissetoodavate sõidukite odavnemine on nii absoluutselt kui ka suhteliselt suurem ja see võib peatada meie autopargi noorenemise, millest on kahju. Võib-olla oleks õigem kaotada aktsiis mootori kubatuurilt ja jätta alles aktsiis auto vanuse pealt. Sel juhul vabaneksid ainult uued autod täielikult aktsiisist ja kavandatavat rekka-maksu õnnestuks vähendada. Kui tuleks valida n-ö katku või koolera vahel, siis peab Äripäev õigeks pigem tarbimise, mitte aga teenimise maksustamist. Kui tarbimise puhul saab alati otsustada odavama kasuks, siis teenimise puhul pole muud alternatiivi, kui jalad seinale visata.
Kuivõrd näiteks Austrias on raskeveokitel päevamaks (8 eurot), siis võib-olla õnnestuks hakata maksu koguma ka siin sõitvatelt välisriikide veokitelt? Euroopa Liidule peaksid maksud ju tuttav asi olema, aga kas me oleme võrdsed?
Ei saa välistada, et kavandatav meede on mõeldud valijatele meeldimiseks. Autoomanikke on Eestis palju rohkem kui otseselt vedamisega tegelejaid. Õige on ka ettevõtjate elu mitte raskemaks teha.