Lukoil Tanklate müügidirektor Aleks Kokk nõustus väitega, et suurem tanklate arv annab neile esmakordselt nii ulatuslikuna toimuval riigihankel eelise. ?Samas pole asi päris must-valge ja mõned teised tingimused võivad meie eelise nullida,? sõnas ta. ?Näiteks peab igas tanklas olema sisuliselt kolme marki bensiini, mis väiksemate tanklate kasutamise välistab.?
Lukoili liidrikoht tanklate osas on siiski suveräänne, tal on tanklad 12 maakonnakeskuses nõutavast 13st, samal ajal kui Neste on tanklatega esindatud vaid seitsmes ja Eesti suurima turuosaga Statoil kuues maakonnakeskuses.
Statoil soovis riigihanke pakkumise kutses nõutavate tanklate arvu isegi riigihangete ametis vaidlustada, seda siiski tulemusteta, kinnitas ameti õigusnõunik Taivo Kivistik. ?Asi jäi läbi vaatamata, sest polnud esitatud tähtaegselt,? ütles Kivistik eile vormistatud otsust kommenteerides.
Bensiini ja diislikütuse riigihanke välja kuulutatud riigihangete keskuse juhi Väino Sarneti sõnul ei tohiks küsitavat tanklate arvu üle tähtsustada. ?Põhimõtteliselt võib ju kasutada allhankijaid või teha ühiseid pakkumisi,? sõnas ta.
Alexela Oili peadirektori Heiti Hääle sõnul tekitab allhankijate kasutamise võimalus siiski kõhklusi. ?Tagada, et allhankija müüks ainult meilt saadud kütust, pole praeguses olukorras reaalne,? sõnas ta. ?Lõppkokkuvõttes peame aga vastutama meie.?
Ainult mehitatud jaamu kasutava Lukoili teeb kõrvuti teiste mehitatud jaamade kõrval üheks riigihanke favoriidiks ka teine pakkumise tingimus, suurim allahindlus sentides. Viimane seab niigi madalama hinnaga automaatjaamad ebavõrdsesse olukorda. ?Küsides suurimat allahindlust, näitavad pakkumise tingimuste koostajad oma ebakompetentsust,? ütles automaattanklate ketti Uno X opereeriva Hydro Texaco Eesti ASi tegevjuht Andres Kivistik. ?Suurim allahindlus ei pruugi tagada parimat hinda, sest tanklakettide jaehinnad on väga erinevad.?
Ka Neste Eesti peadirektor Indrek Kaju avaldas lootust, et riigihangete keskus võtab arvesse kütuse lõpphinna. Seni on automaattanklates müüdud kütuseliiter olnud ca 25 senti odavam kui mehitatud tanklates.
Riigihangete keskuse juhi Väino Sarneti sõnul on allahindluse küsimine iga tankla nn postihinnast siiski suure, üle Eesti asuva kliendi jaoks parim lahendus. ?Fikseeritud hinnaga ostmine seaks müüja sõltuvusse maailmaturu hinna kõikumistest ning võtaks temalt huvi riigihankel osaleda, oma puudused on ka referentshinnal,? lausus Sarnet.
Pakkumise kutses toodud ülejäänud tingimused, vähemalt kümne miljoni kroonine omakapital ning 100 miljoni kroonine bensiini ja diislikütuse aastakäive, tulevastele pakkujatele probleeme ei valmista.
Pakkumiste esitamise tähtajaks, 11. juuniks, on lubanud oma pakkumise teha kõik Eesti suuremad tanklaketid, sest peavad poole aasta jooksul umbes 30 miljoni krooni eest bensiini ja vähem kui 10 miljoni krooni eest diislikütuse ostmist-müümist atraktiivseks.
?Sellise müügimahu lisandumine meie tanklatesse võimaldab kindlasti optimeerida kulusid ning olla Eesti turul konkurentsivõimelisem,? ütles Hydro Texaco Eesti juht Andres Kivistik.
Samas on peaaegu kõik tulevased pakkujad ühel meelel selles, et riigihange on määratud ebaõnnestuma. ?Sellisel kujul hange ei õnnestu, sest riik ei võta endale kohustust kindlat kogust kütust osta,? ütles Neste Eesti peadirektor Indrek Kaju. ?Kui riik aga ei taga ostetavat kogust, on ka müüjad allahindlusega ettevaatlikud ning hange võidetakse keskpärase allahindlusega.?
Alexela Oili peadirektori Heiti Hääle sõnul on võimalus, et konkursi võidab üks firma, sisuliselt välistatud. ?Konkursi tingimustele vastavat müüjat pole lihtsalt olemas,? sõnas ta. ?Sisuliselt võiks välja valida kaks-kolm aktsepteeritavat pakkujat ja soovitada konkreetsetel asutustel nendega lepinguid sõlmida.?
Ka leidis Hääl, et selle aasta jooksul ei muutuks Eesti kütuseturul riigihankega kuigi palju. ?Oma roll on siin kas või inimlikul inertsil,? ütles ta. ?Ega ministeeriumide ja allaasutuste töötajad tänagi sularaha eest kütust ostmas käinud, neil on kellegagi lepingud tehtud, mõne firma kaart taskus.?
Neste Eesti peadirektori Indrek Kaju sõnul oleks hange efektiivne siis, kui koondada suudetaks kõik ostud. ?Praegusel juhul riik seda veel ei suuda ja hankest on kasu ainult suuremates linnades,? rääkis ta. ?Väikestes kohtades on bürokraatiale kuluv energia suurem kui saavutatav tulemus.?