- OMX Baltic−0,81%299,94
- OMX Riga−0,77%880,03
- OMX Tallinn−0,35%2 056,17
- OMX Vilnius0,12%1 193,99
- S&P 500−0,03%5 980,87
- DOW 30−0,1%42 171,66
- Nasdaq 0,13%19 546,27
- FTSE 100−0,35%8 812,37
- Nikkei 225−1,02%38 488,34
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%89,89
- OMX Baltic−0,81%299,94
- OMX Riga−0,77%880,03
- OMX Tallinn−0,35%2 056,17
- OMX Vilnius0,12%1 193,99
- S&P 500−0,03%5 980,87
- DOW 30−0,1%42 171,66
- Nasdaq 0,13%19 546,27
- FTSE 100−0,35%8 812,37
- Nikkei 225−1,02%38 488,34
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%89,89
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ladina-Ameerika jätkuvad probleemid
Ladina-Ameerika on suures hädas ja tavapärased kahtlusalused (IMF, USA riigikassa) on päästeretkele asunud. Maailm on seda juba korduvalt näinud.
Kolmekümneaastase makroökonoomilise segaduse Ladina-Ameerikas võib kokku võtta lihtsa õppetunnina ? piirkonna valitsused on võrreldes nende võimega suurendada eelarvetulusid normaalse maksustamisega liiga suured. Kuni see elulise tähtsusega probleem lahenduse leiab, on kriisid norm, kuna peamine majanduslik valik nende riikide jaoks on jätkuvalt tulude suurendamine inflatsiooni kaudu või võlgadel kasvada laskmine.
Tüüpilises tsüklis lastakse inflatsioonil teatud perioodil kasvada. Sellega kasvavad maksulaekumid, samas kui võlg jääb stabiilseks. Kuid mõne aja pärast õpivad inimesed kõrge inflatsiooni tingimustes elama ja majandust selle mõjudest isoleerima, vähendades nii ?inflatsioonimaksudest? saadavaid tulusid. Riigitulud langevad, kõrge inflatsiooni hüved haihtuvad ja suureneb poliitiline toetus stabiliseerimisele.
Stabiliseerimisele järgnevad tavaliselt lühikesed mesinädalad. Lõpuks aga hakkab võlg madalama inflatsiooni ja suurte riiklike kulutuste tingimustes uuesti kasvama. Uus kriis on tulekul ja vahetuskurss devalveeritud. Kõrged inflatsioonimäärad ja inflatsioonimaksud tulevad tagasi, aidates eelarvet tasakaalustada.
1990ndatel püüdis Argentina selliste strateegiate kasutamist piirata, asutades rahafondi. Rahafond on praeguseks pilkealune, kuid idee oli nutikas. Kui Argentina eelarve oleks tõesti tasakaalustatud, oleks rahafond funktsioneerinud.
Nende makroökonoomiliste tsüklite ajal kõigub vaeste arv. Lõuna-Ameerikas on korrelatsioon inflatsioonimaksudest saadud tulude ja vaesuse näitarvude vahel peaaegu perfektne, kuna vaesed on viimased, kes suudavad end inflatsioonimaksude vastu kaitsta. Argentinas vähenes 1990ndate alguse stabilisatsiooniperioodil, kui inflatsioon langes 1000-lt kuus nullini, vaeste arv poole võrra. See selgitab, miks president Carlos Menemi esimene valitsus nautis tohutut populaarsust.
Vastupidiselt sellele, mida IMFi kriitikud nagu Joe Stiglitz ütlevad, teeb Washingtoni konsensuse hülgamine vaestele liiga. Oma salvavates rünnakutes IMFi vastu vihjas Stiglitz, et tema hoolib vaestest, aga IMF mitte. Ent need strateegiad, mida ta kaitseb (nt eelarveprobleemide lahendamisel kasutada esmalt defitsiiti ja hiljem inflatsiooni) on vaeste jaoks eriti halvad.
?Normaalsed? maksutulud jäävad Ladina-Ameerikas ebareaalseks valikuks. Normaalset maksustamist takistab lodev maksude sissenõudmine korrumpeerunud riigiametkondade tõttu ja hästiarenenud maksudest kõrvalehiilimise kultuuriga kodanlus.
Menemi majandusguru Domingo Cavallo nägi seda kõike ja tegi järelduse, et ainuke võimalus on valitsuse suuruse drastiline vähendamine. Pole üllatav, et riik leidis mooduse Cavallost vabanemiseks ja oma vanade populistlike poliitikute tagasitoomiseks.
Ladina-Ameerika ei vaja finantsmahhinatsioone. Väide, et Ladina-Ameerika probleemid tulenevad IMFi vigadest, on pinnapealne. Ladina-Ameerika probleem seisneb selle kõrgetes riigikuludes, tugeva kõrg- ja keskklassi puudumises, mis oleksid valmis riigi toetuseks makse maksma, ja võimetuses toota poliitikuid, kes suudaks maksutulusid ettevaatlikult kasutada ja nii populistliku demagoogitsemise tsükli katkestada.
© Project Syndicate
Autor: Alberto Alesina
Enimloetud
3
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele
Vana-Lõuna 39/1, 19094 Tallinn
(+372) 667 0111
online@aripaev.ee