Töötasu alammäära administratiivne kehtestamine ei ole õige ja seetõttu tuleb Eestis loobuda alampalgast, soovitab Äripäev oma homses juhtkirjas.
Ametiühingud on võtnud endale ülesande tõsta alampalk 2008. aasta 1. jaanuariks 41 protsendini riigi keskmisest palgast. Järjekordne samm selles suunas on alampalga tõstmine uuest aastast 2160 kroonini kuus.
Äripäev ei pea alampalga pidevat tõstmist, mis lähtub ühe meelevaldse protsendi tagaajamisest, riigi tasandil otstarbekaks.
Mis sobib Tallinnasse, ei pruugi sobida maapiirkondadesse. Ei saa välistada, et mõne maaettevõtja jaoks on ka alampalga maksmine üle jõu käiv, kuna tulude-kulude vahe ei vea kuidagi välja. Samas võib piirkonnas olla tööjõudu, kes on nõus töötama ka madalama palga eest kui kehtestatud alampalk. Miks mitte neile seda lubada? Seadus aga, kui sellest näpuga järge ajada, niisugust asja ei võimalda, millega kannatab tööturu paindlikkus, kirjutab Äripäev oma juhtkirjas.
Euroopa Liidu riikide ja Eesti alampalga võrdlust saab lugeda <#siit=http://www.aripaev.ee/1987/arv_repliik_198701.html>, ametiühingute seisukohta alampalga vajalikkusest saab lugeda <#siit=http://www.aripaev.ee/1918/arv_kolumn_191802.html>, Arvo Kuddo kommentaari <#siit=http://www.aripaev.ee/1810/arv_kolumn_181001.html> ja Kalev Kuke kommentaari <#siit=http://www.aripaev.ee/1798/arv_kolumn_179801.html>.