Lääs kaitseb end idast pärit vahenditega

Tuumapommi valmistamine viis osa riike olukorrani, kus Sun Tsu ja Machiavelli loogika enam ei kehtinud ning riikide globaalpoliitikasse ilmus eetikat ja võrdsust enam kui paljude eelnenud sajandite jooksul. Tõsi, see võrdsus ei kehti klubist väljaspool asujate suhtes.

Teine nähtus ? tehnoloogia odavnemine ? tõi kaasa kaks olulist tagajärge. Esiteks, ettevõtlusse ja poliitikasse sisenesid väiksemad kehandid, sh need, keda oli jõu ja surve abil eelnevalt ahistatud. Teisalt hägustub riik kui institutsioon. Arvutite, interneti ja kõrgtehnoloogiliste relvade abil suudaks riigi funktsioone täita suvaline mõjugrupp. Siit pole pikk tee USA poolt juba tehtud järelduseni, et Sun Tsu vaimus sõda pidada saab mitte üksnes riigiga, vaid mis tahes muu USA-vastase kehandiga, äärmuslikul juhul ka oma riigi kodanikuga.

Suurriikide analüütikud on tajunud survet riigile kui institutsioonile juba mõnda aega. Üks lahendusi on võtta kasutusele meetmeid vana korra edasikestmiseks, nt prof. Rebase nimetatud survevahendid.

Neil survevahendeil on kaks olulist puudust. Nad on olemuslikult ebaeetilised ja karjuvas vastuolus Euroopa kultuuritraditsiooniga (küll mitte Ida omaga) ning tehnoloogia areng nihutab omandamisläve veel madalamale. Mida edasi, seda enam koosneb tehnoloogia mitte materjalist, vaid teadmisest, kuidas talitada (terroristi käsiraamat). Info pihkumist pole võimalik välistada.

Inimlikult mõistetav on USA soov kaitsta lääne tsivilisatsiooni idast pärit meetoditega. Paraku tehnoloogia arengut peatamata oleks see füüsikaseadustega vastuolus.