Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
ÄP seminar: Ehitaja ja tellija saavad kohustuse täitmisest keelduda
Eesti Ehitusettevõtjate Liidu õigusnõuniku Helje Johansoo sõnul on ehituslepingute puhul oluline kohustuste täitmisest keeldumise võimalus.
?Kohustuse täitmisest keeldumine on uus õiguskaitsevahend, mida saab vastastikuste lepingu korral (näiteks töövõtuleping) edukalt kasutada,? sõnas Johansoo oma ettekandes Muudatused ehituslepingute sõlmimisel.
Johansoo sõnutsi võib lepingupool keelduda oma kohustuse täitmisest kui teine lepingupool ei ole oma (sissenõutavat) kohustust täitnud. ?Näiteks kui tellija ei ole maksegraafikus toodud tähtajaks oma kohustust täitnud, on töövõtjal õigus oma täitmisest keelduda kuni tellija poolt tasu maksmiseni,? lausus ta.
Õiguskaitsevahendiks, mida kasutatakse põhiliselt rahalise kohustusega viivitamisel, nimetas Johansoo viivist ehk viivitusintressi. ?Kui viivise suurust ei ole kokku lepitud, rakendatakse VÕS §st 94 tulenevat intressi, mille suuruseks on kuni Euroopa Liitu astumiseni 7% aastas,? ütles ta.
Veel on Johansoo väitel õiguskaitsevahenditeks võlausaldaja õigus nõuda kohustuste täitmist, kahjude hüvitamist, taganeda lepingust või see üles öelda ning alandada hinda.
Ehituse või selle osa ehitamiseks, remondiks või muutmiseks kohustatud töövõtja võib lepingust tulenevate nõuete tagamiseks nõuda ka hüpoteegi seadmist tellijale kuuluvale kinnisasjale, millel ehitis asub.