• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Burgundia veiniteedel

    Dijon ? kunagine Burgundia vürstide pealinn võtab külalisi vastu pühapäevase rahuga.
    Kiirelt minnakse tutvuma linnaga, mis olnud mõjuvõimsate ülikute eluaseme, kes suutnud isegi Prantsusmaa kuninga korraks vangikongi pista. Sellise nahaalsuse tagajärjeks oli muidugi vürstiriigi allutamine Prantsuse kroonile 1477. a.
    Kunagisest hiilgusest kõnelevad Notre-dame`i katedraal, hertsogiloss, kohtupalee ja teised omapärase Burgundia skulptuurikoolkonna näidised.
    Hilisõhtuses linnas ringi käies hakkas silma ka lõunapoolsete maade prantsuse keelt kõnelevate kodanike varjamatu elustiil: ku?ett ja tugitoolid olid aknast otse tänavale lennutatud. Ei oska öelda, kas ruumi jäi väheseks või magataksegi seal tänavail.
    Nädala esimese päeva varahommikul ootasid meid juba kuulsad Cote d´Or (tõlkes ?kuldne mäekülg?) viinamarjapõllud ja imeilus Nuits St Georges`i linnake. Põksuva südamega otsisime Faiveley, Burgundia suurima viinamarjapõldude omaniku, veinimaja näitavat silti.
    Kontori uksel seisis ?Ilma etteteatamata vastu ei võeta?, meil oli luba olemas ja ringkäiku selles Cote d´Or kolme tipptegija hulka kuuluvas veinikeldris juhatas perekonna kuuendat põlve esindaja Francois Faiveley.
    Kes ta on? Maailmameredel seikleja, melomaan, viinamarjakasvataja? Meile esialgu varahommikuselt veidi turris mees kes pidi talle tundmatutele inimestele oma valdusi tutvustama. Kuid peatselt võis hoomata tõeliselt oma alale pühendunut, kes oskab hinnata vastaspoole professionaalset huvi.
    Francois Faiveley võttis perefirma juhtimise üle 27 aastaselt ning on nüüd juba 25 aastat järjest tõestanud oma veinide tipptaset. Selle kõrval jätkub tal aega ja energiat purjetada maailmameredel, nautida klassikalist muusikat ? eriti oma lemmikpianisti Glenn Gouldi, mõtiskleda Kioto lähedases Zen Ryon Ji aiakeses. Tema moto on et 95 protsenti veinist valmib viinamarjapõllul ja vaid 5 protsenti lisandub veinikeldris.
    Degusteerimisel olid veinid algul veidi kinnised ja vajasid avanemiseks aega. Üllatus saabus siis, kui Faiveley peale suure valiku tippveinide degusteerimist järsku teatas, et tema keldrisse on ühte veini järele jäänud veel vaid 30 pudelit ning et pole midagi, kui neid jääb järgmiseks päevaks järele vaid 28.
    Selleks veiniks oli Corton Charlemagne Grand Cru 1999 ? suurepärase aastakäigu Burgundia kuulsaim valge vein, mis oma nime saanud imperaator Karl Suure järgi. Faiveley tarnib seda veini vaid Pariisi Michelin kolme tärni restoranidele ning seal küündib pudeli hind vähemalt kümne tuhande krooni tasemele.
    Et ka hiljem oli võimalik teiste tootjate sama veini proovida, siis seda selgemaks sai, milline on vahe suurepärase ja erakordse veini vahel. Aga milline on see vein veel 10-15 aasta möödudes?
    Kõik meeled veel möödunud degustatsiooni lummuses võtsime suuna Vougeot` lossi maadele. 14. sajandil tsistertslaste poolt rajatud kloostrit ümbritseb 50 ha Clos de Vougeot viinamarjapõldusid. Clos tähendab Burgundias kivimüüriga ümbritsetud viinamarjapõldu. Kaasajal on see põld jaotatud 60 omaniku vahel, mis on Burgundiale väga iseloomulik.
    Endises kloostris on nüüd muuseum ja siin toimuvad Burgundia Veinirüütlite Vennaskonna vanadest traditsioonidest läbiimbunud pidulikud tseremooniad. Siit vaid mõned kilomeetrid edasi Vosne-Romanée küla servas kõrgub keset viinamarjaaedu suur rist, mis juhatab teed veinipalverändurite pühamasse paika.
    Romanée-Conti ? 1,8 ha viinamarjapõllu 20 000 põõsast annavad aastas 6000 pudelit veini, mis hinna ja kuulsuse poolest võistleb Bordeaux` kuulsa Chateau Petrus` veinidega. Ning ärge lootkegi niisama osta omale ainult pudel või paar seda veini.
    Parim variant on muretseda kast 12 pudeli veiniga, kus La Tache, Richebourg, Romanée-St-Vivant, Echezeaux veinide hulgas on ka pudel teie soovitut. Kuid ega ülalnimetatud naaberpõldude veinid ka oluliselt kehvemad pole.
    Veinialtaril käidud, ootasid meid "Püha Jüri Ööde" nimelises linnakeses siinse suurima veinikaupmehe Moillardi esindajad. Selle veinimaja peahoonest on võimatu mööda sõita, sest maja seintele on keraamilistest plaatidest koostatud mosaiikpannoo Burgundia veinikülade teemadel.
    Järgmine üllatus ? 14 000 ruutmeetrit veinikeldreid, kus ruumi ligi 8 miljonile pudelile. Selleks, et teha veinidele panipaku, ostis Moillard linnakeses mitmeid maavaldusi kuhu alla neid rajada.
    Tõestamaks, et Pinot Noiri marjadest veinid ei jää Bordeaux` veinidele sugugi alla organiseeris Moillard eelmise aasta kevadel Pariisis vertikaaldegustatsiooni, kus alustati 1990. aasta veinidest ja jõuti 1929. a Clos de Vougeot` ning 1921. a Nuits St.Georges`i veinideni ühelt poolt ja 1928. a Chateau Mouton Rotschild ning 1928. a Chateau Cos d´Estournel veinideni teiselt poolt.
    Meie test lõppes Corton Charlemagne Grand Cru 1999 ning Clos de Vougeot Grand Cru 1997 punase veiniga.
    Autor: Rein Kasela
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

TalTechi teadur: süsinikdioksiid tuleb kinni püüda
Kliimavõidujooksus aitab meid seni kasutamata tehnoloogia, kirjutab TalTechi vanemteadur Alla Šogenova.
Kliimavõidujooksus aitab meid seni kasutamata tehnoloogia, kirjutab TalTechi vanemteadur Alla Šogenova.
Tallinna börs meelitab mind kohviaroomiga
Investorid kolmeeuroseid kohve iga päev pigem ei tarbi, aga see ei tähenda, et sama raha eest kohvimaailma panustada ei võiks. Tänasest on võimalik märkida Eesti kohvifirma OA Coffee aktsiaid ja ei tea, kas sihilikult või mitte, aga ühe aktsia hinnaks on 3,3 eurot, mis on umbes sama, kui osta üks tass kohvi mis tahes kohvikus. Seega tekib mul küsimus, kumb on kasulikum rahapaigutus.
Investorid kolmeeuroseid kohve iga päev pigem ei tarbi, aga see ei tähenda, et sama raha eest kohvimaailma panustada ei võiks. Tänasest on võimalik märkida Eesti kohvifirma OA Coffee aktsiaid ja ei tea, kas sihilikult või mitte, aga ühe aktsia hinnaks on 3,3 eurot, mis on umbes sama, kui osta üks tass kohvi mis tahes kohvikus. Seega tekib mul küsimus, kumb on kasulikum rahapaigutus.
Raadiohommikus: uue riskifondi miljonid, meelerahu ja politseinikud allilmas
Neljapäevases hommikuprogrammis teeme juttu endiste politseinike üllatavatest sidemetest allilmaga, mis paljastusid sajandi maffiaprotsessil. Osadest neist saate Äripäevast lugeda juba täna õhtul, osadest neljapäeva hommikul.
Neljapäevases hommikuprogrammis teeme juttu endiste politseinike üllatavatest sidemetest allilmaga, mis paljastusid sajandi maffiaprotsessil. Osadest neist saate Äripäevast lugeda juba täna õhtul, osadest neljapäeva hommikul.
Raadiohommikus: kust tuleb töökius ning kuidas peab maitsema veganpihv?
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägitakse töökiusamisest, veganpihvidest ja lühirendiautode äri toimimisest raskete ilmaolude korral.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägitakse töökiusamisest, veganpihvidest ja lühirendiautode äri toimimisest raskete ilmaolude korral.