Miljon krooni ulatuses messitoetusi jagamata

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus on tänavu üheksa kuuga kiitnud heaks 2,8 mln kroonisest eelarvest 1,8 mln krooni messitoetusi. Välja on neist makstud aga 740 000 kr.

EASi Regionaalarengu Agentuuri spetsialist Tarmo Leppoja on kindel, et messitoetuste eelarve aasta lõpuks päris täis ei saagi. ?Usun, et 2,8 miljonist kroonist maksame välja 90.? Leppoja sõnul on toetuse menetlemise protseduur tehtud tänavu ettevõtja jaoks võimalikult lihtsaks ja kiireks.

Messitoetust taotleva ASi Vilma finantsdirektori Ruth Kotsari sõnul on võrreldes kuue aasta taguse perioodiga messitoetuste taotlemise süsteem tunduvalt lihtsam. Samuti üllatas teda toetussüsteeme tutvustavate töötajate pädevus. Messitoetus moodustab Vilma messieelarvest keskmiselt viiendiku.

Balsnack International Holding ASi juhataja Elmar Rusing usub, et väikeettevõtjatele on messitoetus väga oluline, kuna messil osalemine on üle mõistuse kallis. ?Tänavusel messil FoodFest osalemise otsus sai tehtud just tänu saadavale messitoetusele,? nentis Rusing. Balsnacki messieelarvest moodustas toetus ca kolmandiku. ?Kuna messitoetusest oleneb väikeettevõtete osalemine kohalikel messidel, võidavad sellest kõik ? messi korraldaja saab suuremat kasu, külastaja jääb eksponentidega ja eksponent külastajatega rahule ning kui eksponent leiab veel eksportpartneri, saab oma kasu ka riik,? rääkis Rusing.

Nõo Piimatööstuse direktori Maie Sööda sõnul esitasid nad tänavu taotluse messitoetuseks ning ootavad vastust. Sööda sõnul on taotlusega seotud asjaajamine suhteliselt loogiline, sest ega ilma dokumentideta ei saagi raha anda. Küsimus on hoopis selles, kui palju sellest toetusest ka kasu on. ?Tänavu õnnestub meil kogu messi eelarvest saada tagasi ca kolmandik, kuna kogu messimeeskond otsis ise endale Tallinnas tuttavate juures öömaja. Kui aga lisanduksid veel hotellikulud, siis moodustaks toetus ligi veerand kogu messi eelarvest,? nentis Sööt.

Kuna väikefirmadele on mess üks olulisemaid kohti, kust leida eksportpartnereid, peaks riik väga tõsiselt kaaluma messitoetuste summa suurendamist, leiab ta. Sööt lisab, et toetussumma suurendamine aitaks oluliselt suurendada väikefirmade eksporti.

Nii töötajate arvu kui ka tegevuse tõttu messitoetuste saajate nimekirjast välja jääva Viru Ranna müügijuhi Aleksander Luichi sõnul peaks messitoetuste süsteem olema paindlikum ja arvestus ei tohiks käia töötajate arvu järgi. Messitoetuste saamisel võiks otsustavaks olla hoopis kas kasum või käive.

EASi Regionaalarengu Agentuuri spetsialisti Tarmo Leppoja sõnul täidab toetussüsteem seniste tingimustega väga edukalt oma eesmärki ? parandada väikeettevõtjate turunduskommunikatsiooni siseturul. Selles osas pole tema kinnitusel ka muudatusi ette näha. ?Ei julge prognoosida ka muutusi toetuse tingimustes,? lisas Leppoja. ?Muutmist vajab hoopis ettevõtjate teavitamine messitoetusest. Ettevõtted oleks just nagu sellisest võimalusest kuulnud, kuid eelarvamuste tõttu taotlusega seotud bürokraatiast on loobutud selle taotlemisest,? nentis Leppoja.

Valga Lihakombinaadi juhataja Elmut Paaveli sõnul on lihakombinaat loobunud messitoetuse taotlemisest, kuna toetuse summa ei kompenseeri asjaajamisega seotud ajakulu. Toetust saab tema sõnul taotleda vaid messiboksi ja osalemistasu kulude kompenseerimiseks, kuid need kulud moodustavad messil osalemise kuludest väga väikese osa. ?Palju suurema osa moodustavad transport ja tööjõukulud,? lisab Paavel.

Anne Jaanus

Nora Kodutekstiili OÜ turundusjuht

Messitoetusest oleme teadlikud. Nora pole senini toetust taotlenud, kuna me pole pidanud Eestis messil osalemist piisavalt efektiivseks turunduskanaliks. Üheks põhjuseks kindlasti väike turg ja kõrged messikulud. Teiseks ei olnud Nora Kodutekstiilil kuni käesoleva aasta kevadeni sellist väljundit lõpptarbijale, nagu meil praegu on. Nimelt on alates märtsist avatud Tallinnas asuv Maakri tänava kauplus andnud sootuks uued võimalused oma tooteid turustada ja seega laiendada ka turunduskanalite hulka. 2003. aastal on messi(de)l osalemine Nora plaanides sees ning messitoetuse taotlemine päevakorras. Usun, et väikeettevõttele on toetus kindlasti tõhusaks abiks, sest aitab vähendada üsna olulist vastuseisu: Eesti turu väiksus versus messil osalemise kõrged kulud ehk teisisõnu: messil osalemisele leitakse alternatiivseid teid, millel tasuvusaeg lühem ja kulud madalamad.

Renee Preiman

ASi Mecro turundusdirektor

Me teame, et on olemas võimalus messitoetust taotleda, kuid pole seda kordagi kasutanud. Paar aastat tagasi, kui käisime viimati Tallinnas messil, aitasid tarnijad meil kulusid katta, see on importööride juures väga levinud. Mess on tarnijate jaoks käegakatsutav koht, kuhu nende raha läheb. Asjal on ka teine pool ? nad tulevad ka ise kohale, näevad konkurente ja saavad teada, mis turul tegelikult toimub. Kevadisele ehitusmessile me ei läinud ja palusime huvilised messi ajal enda rasketehnika müügihalli. Asi õnnestus ja rahulolu oli kahepoolne. Tallinnas peetavate messide juures võib täheldada messikultuuri hääbumist. Viimasel korral pidime ise messi toimumisest teavitamiseks palju tööd tegema. Vastupidi on näiteks Lätis, kus korraldajad viitsivad nii messi enda kui ka eksponentide tutvustamisega vaeva näha.

Ants Ale

ASi Delafor Heating turundusjuht

Radiaatoritootjana ja suhteliselt uue tegijana peame me vajalikuks ka Eesti-sisestel messidel stendiga esindatud olla. Alles osalesime Tartu ehitusmessil.

Messitoetuse taotlemist oleme mõnel korral plaaninud, kuid tõelise messiettevalmistuse käigus on enamasti väga kiire ja messiabi peale mõtlemine on jäänud tagaplaanile. See on seotud ka asjaoluga, et oleme turul uus tegija ning toetuse taotlemine nõuab pikemat etteplaneerimist, mida seni pole võimalik olnud teha. Seni pole meie ettevõte messitoetust taotlenud ka seoses eelarvamusega taotlusega seotud bürokraatiast.

Esialgu meil puudub teadmine, kuidas toetust taotleda. Täna, kui oleme enam huvitatud lähiturgude hõivamisest, on meie jaoks olulisem messitoetuse saamine enda näitamiseks näiteks Lätis ja Leedus.