Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Miljon krooni ulatuses messitoetusi jagamata

    Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus on tänavu üheksa kuuga kiitnud heaks 2,8 mln kroonisest eelarvest 1,8 mln krooni messitoetusi. Välja on neist makstud aga 740 000 kr.
    EASi Regionaalarengu Agentuuri spetsialist Tarmo Leppoja on kindel, et messitoetuste eelarve aasta lõpuks päris täis ei saagi. ?Usun, et 2,8 miljonist kroonist maksame välja 90.? Leppoja sõnul on toetuse menetlemise protseduur tehtud tänavu ettevõtja jaoks võimalikult lihtsaks ja kiireks.
    Messitoetust taotleva ASi Vilma finantsdirektori Ruth Kotsari sõnul on võrreldes kuue aasta taguse perioodiga messitoetuste taotlemise süsteem tunduvalt lihtsam. Samuti üllatas teda toetussüsteeme tutvustavate töötajate pädevus. Messitoetus moodustab Vilma messieelarvest keskmiselt viiendiku.
    Balsnack International Holding ASi juhataja Elmar Rusing usub, et väikeettevõtjatele on messitoetus väga oluline, kuna messil osalemine on üle mõistuse kallis. ?Tänavusel messil FoodFest osalemise otsus sai tehtud just tänu saadavale messitoetusele,? nentis Rusing. Balsnacki messieelarvest moodustas toetus ca kolmandiku. ?Kuna messitoetusest oleneb väikeettevõtete osalemine kohalikel messidel, võidavad sellest kõik ? messi korraldaja saab suuremat kasu, külastaja jääb eksponentidega ja eksponent külastajatega rahule ning kui eksponent leiab veel eksportpartneri, saab oma kasu ka riik,? rääkis Rusing.
    Nõo Piimatööstuse direktori Maie Sööda sõnul esitasid nad tänavu taotluse messitoetuseks ning ootavad vastust. Sööda sõnul on taotlusega seotud asjaajamine suhteliselt loogiline, sest ega ilma dokumentideta ei saagi raha anda. Küsimus on hoopis selles, kui palju sellest toetusest ka kasu on. ?Tänavu õnnestub meil kogu messi eelarvest saada tagasi ca kolmandik, kuna kogu messimeeskond otsis ise endale Tallinnas tuttavate juures öömaja. Kui aga lisanduksid veel hotellikulud, siis moodustaks toetus ligi veerand kogu messi eelarvest,? nentis Sööt.
    Kuna väikefirmadele on mess üks olulisemaid kohti, kust leida eksportpartnereid, peaks riik väga tõsiselt kaaluma messitoetuste summa suurendamist, leiab ta. Sööt lisab, et toetussumma suurendamine aitaks oluliselt suurendada väikefirmade eksporti.
    Nii töötajate arvu kui ka tegevuse tõttu messitoetuste saajate nimekirjast välja jääva Viru Ranna müügijuhi Aleksander Luichi sõnul peaks messitoetuste süsteem olema paindlikum ja arvestus ei tohiks käia töötajate arvu järgi. Messitoetuste saamisel võiks otsustavaks olla hoopis kas kasum või käive.
    EASi Regionaalarengu Agentuuri spetsialisti Tarmo Leppoja sõnul täidab toetussüsteem seniste tingimustega väga edukalt oma eesmärki ? parandada väikeettevõtjate turunduskommunikatsiooni siseturul. Selles osas pole tema kinnitusel ka muudatusi ette näha. ?Ei julge prognoosida ka muutusi toetuse tingimustes,? lisas Leppoja. ?Muutmist vajab hoopis ettevõtjate teavitamine messitoetusest. Ettevõtted oleks just nagu sellisest võimalusest kuulnud, kuid eelarvamuste tõttu taotlusega seotud bürokraatiast on loobutud selle taotlemisest,? nentis Leppoja.
    Valga Lihakombinaadi juhataja Elmut Paaveli sõnul on lihakombinaat loobunud messitoetuse taotlemisest, kuna toetuse summa ei kompenseeri asjaajamisega seotud ajakulu. Toetust saab tema sõnul taotleda vaid messiboksi ja osalemistasu kulude kompenseerimiseks, kuid need kulud moodustavad messil osalemise kuludest väga väikese osa. ?Palju suurema osa moodustavad transport ja tööjõukulud,? lisab Paavel.
    Anne Jaanus
    Nora Kodutekstiili OÜ turundusjuht
    Messitoetusest oleme teadlikud. Nora pole senini toetust taotlenud, kuna me pole pidanud Eestis messil osalemist piisavalt efektiivseks turunduskanaliks. Üheks põhjuseks kindlasti väike turg ja kõrged messikulud. Teiseks ei olnud Nora Kodutekstiilil kuni käesoleva aasta kevadeni sellist väljundit lõpptarbijale, nagu meil praegu on. Nimelt on alates märtsist avatud Tallinnas asuv Maakri tänava kauplus andnud sootuks uued võimalused oma tooteid turustada ja seega laiendada ka turunduskanalite hulka. 2003. aastal on messi(de)l osalemine Nora plaanides sees ning messitoetuse taotlemine päevakorras. Usun, et väikeettevõttele on toetus kindlasti tõhusaks abiks, sest aitab vähendada üsna olulist vastuseisu: Eesti turu väiksus versus messil osalemise kõrged kulud ehk teisisõnu: messil osalemisele leitakse alternatiivseid teid, millel tasuvusaeg lühem ja kulud madalamad.
    Renee Preiman
    ASi Mecro turundusdirektor
    Me teame, et on olemas võimalus messitoetust taotleda, kuid pole seda kordagi kasutanud. Paar aastat tagasi, kui käisime viimati Tallinnas messil, aitasid tarnijad meil kulusid katta, see on importööride juures väga levinud. Mess on tarnijate jaoks käegakatsutav koht, kuhu nende raha läheb. Asjal on ka teine pool ? nad tulevad ka ise kohale, näevad konkurente ja saavad teada, mis turul tegelikult toimub. Kevadisele ehitusmessile me ei läinud ja palusime huvilised messi ajal enda rasketehnika müügihalli. Asi õnnestus ja rahulolu oli kahepoolne. Tallinnas peetavate messide juures võib täheldada messikultuuri hääbumist. Viimasel korral pidime ise messi toimumisest teavitamiseks palju tööd tegema. Vastupidi on näiteks Lätis, kus korraldajad viitsivad nii messi enda kui ka eksponentide tutvustamisega vaeva näha.
    Ants Ale
    ASi Delafor Heating turundusjuht
    Radiaatoritootjana ja suhteliselt uue tegijana peame me vajalikuks ka Eesti-sisestel messidel stendiga esindatud olla. Alles osalesime Tartu ehitusmessil.
    Messitoetuse taotlemist oleme mõnel korral plaaninud, kuid tõelise messiettevalmistuse käigus on enamasti väga kiire ja messiabi peale mõtlemine on jäänud tagaplaanile. See on seotud ka asjaoluga, et oleme turul uus tegija ning toetuse taotlemine nõuab pikemat etteplaneerimist, mida seni pole võimalik olnud teha. Seni pole meie ettevõte messitoetust taotlenud ka seoses eelarvamusega taotlusega seotud bürokraatiast.
    Esialgu meil puudub teadmine, kuidas toetust taotleda. Täna, kui oleme enam huvitatud lähiturgude hõivamisest, on meie jaoks olulisem messitoetuse saamine enda näitamiseks näiteks Lätis ja Leedus.
  • Hetkel kuum
Aleksei Šiškin: Gruusia Eesti-armastus tuleb ajaloost
"Miks suhtutakse Gruusias eestlastesse nii soojalt?" See küsimus tekib sageli selle Lõuna-Kaukaasia riigi külaliste seas. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin selgitab nähtuse põhjuseid ja kutsub üles "eesti boonust" aktiivsemalt kasutama.
"Miks suhtutakse Gruusias eestlastesse nii soojalt?" See küsimus tekib sageli selle Lõuna-Kaukaasia riigi külaliste seas. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin selgitab nähtuse põhjuseid ja kutsub üles "eesti boonust" aktiivsemalt kasutama.
Euroala alusinflatsioon kiirenes rekordini
Euroala alusinflatsioon kiirenes märtsis rekordilise 5,7 protsendini, mis jätab Euroopa Keskpangale ahtamaks võimaluse leevendada rahapoliitikat, kirjutab Bloomberg.
Euroala alusinflatsioon kiirenes märtsis rekordilise 5,7 protsendini, mis jätab Euroopa Keskpangale ahtamaks võimaluse leevendada rahapoliitikat, kirjutab Bloomberg.
Jätkusuutlikult turgu ületades – ulme või reaalsus?
Paljud investorid on viimastel aastatel küsinud, kas salapärane sõnaühend ESG, mis tähistab keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistavasid, on vaid ajutine moeröögatus või on see tulnud selleks, et jääda? Kas jätkusuutlik investeerimine toob turust paremaid tulemusi või tuleb helgema homse nimel tootluseesmärk ohverdada? Nendele küsimustele pakub vastuseid Hanna Silvola ja Tiina Landau raamat „Jätkusuutlik investeerimine. ESG-ga turgu ületades“.
Paljud investorid on viimastel aastatel küsinud, kas salapärane sõnaühend ESG, mis tähistab keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistavasid, on vaid ajutine moeröögatus või on see tulnud selleks, et jääda? Kas jätkusuutlik investeerimine toob turust paremaid tulemusi või tuleb helgema homse nimel tootluseesmärk ohverdada? Nendele küsimustele pakub vastuseid Hanna Silvola ja Tiina Landau raamat „Jätkusuutlik investeerimine. ESG-ga turgu ületades“.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Nädala lood: karastunud juht lõpetas firma päästmisega, noor ettevõtja sattus külma kätte
Lõppenud nädala loetumate majandusuudiste seast leidub huvitavaid karjääripöördeid, suuri koondamisi, erakordseid kohtuasju ning investeerimissoovitusi Äripäeva investorite küsitlusest.
Lõppenud nädala loetumate majandusuudiste seast leidub huvitavaid karjääripöördeid, suuri koondamisi, erakordseid kohtuasju ning investeerimissoovitusi Äripäeva investorite küsitlusest.
Nädala raadiohitid: ambitsioonikas investor, idufirmade mured ja võluvits läbipõlemise vastu
Selle nädala enim kuulatud Äripäeva raadiosaated rääkisid noore investori teekonnast miljonäriks, Ukraina võimalustest suurpealetungiks, aga ka tööstressi ja läbipõlemise vältimisest.
Selle nädala enim kuulatud Äripäeva raadiosaated rääkisid noore investori teekonnast miljonäriks, Ukraina võimalustest suurpealetungiks, aga ka tööstressi ja läbipõlemise vältimisest.
Millal tasub riigi vastu kohtusse minna, Lux Expressi kaasuse näitel
Hiljuti langetas Euroopa Kohus otsuse, et Eesti riik peab neljale riigi vastu kohtusse läinud bussivedajale kompenseerima kokku pea kahe miljoni euro väärtuses teatud sotsiaalsete gruppide tasuta sõidud.
Hiljuti langetas Euroopa Kohus otsuse, et Eesti riik peab neljale riigi vastu kohtusse läinud bussivedajale kompenseerima kokku pea kahe miljoni euro väärtuses teatud sotsiaalsete gruppide tasuta sõidud.
Arhitektist linnaametnik siksakitab huvide konfliktide vahel
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhi asetäitja Oliver Alver teeb isikliku ettevõtte alt kinnisvaraarendajatele projekte, mis saadetakse siis linnaplaneerimise ametisse menetlusse. Kuigi selline kahel toolil istumine pole seadusega keelatud, tekitab see võimaliku huvide konflikti olukorra.
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhi asetäitja Oliver Alver teeb isikliku ettevõtte alt kinnisvaraarendajatele projekte, mis saadetakse siis linnaplaneerimise ametisse menetlusse. Kuigi selline kahel toolil istumine pole seadusega keelatud, tekitab see võimaliku huvide konflikti olukorra.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.