Noorte meediakasutus on valivam

Hoolimata sellest, et nii mõnigi meist on aeg-ajalt soovinud seda muuta, koosneb ööpäev siiski 24 tunnist, mille piiridesse tuleb kõik vajalikud tegemised ja toimingud ära mahutada.

Peale aja piirab meie võimalusi loomulikult ka vajalike vahendite ehk otsesõnu raha olemasolu, kuid ööpäeva pikkus seab meile kindlad piirid sõltumata rahakoti paksusest. Nii on ka meediale pühendatava ajaga.

Igaüks meist kulutab meediale erineva hulga aega ning jagades seda meediate vahel, kujundame oma individuaalse meediamudeli. Sihtrühmiti on tüüpilised meediamudelid erinevad.

Noortel, kes on kiire elutempo poolt pakutavate võimalustega rohkem hõivatud, jääb meedia tarbimiseks ka sellevõrra vähem aega. Seetõttu on nende meediakasutus valivam.

Kui pole võimalik tervet õhtut teleri ees veeta, siis vaadatakse vähem, kuid see-eest valitud saateid, mis vaataja huvidele kõige enam vastavad.

Nii näiteks vaatasid 15?29aastased eestlased septembrikuus televiisorit keskmiselt 3 tundi 28 minutit, mis on ligi pool tundi vähem kui eestlaste keskmine näitaja. Ka raadiokuulamisele on nende päevas pool tundi vähem aega kui eestlastel keskmiselt.

Seega tuleb nooremale sihtrühmale suunatud sõnumi edastamisel konkreetset väljundit eriti hoolega valida, sest vastasel korral võivad need, kellele sõnum mõeldud on, samal ajal hoopis sulgpallitrennis või sõpradega niisama väljas olla ning seda üldse mitte näha.

Seevastu pühendavad 50aastased ja vanemad suhteliselt suurema osa oma meediatarbimisest elektroonilisele meediale, nii telerile kui ka raadiole. Sellesse sihtrühma kuuluv eestlane vaatab telerit keskmiselt 4 tundi 36 minutit ning kuulab raadiot 4 tundi ja 22 minutit päevas ? nii telerile kui ka raadiole pühendatakse ligi tund rohkem kui noorte hulgas.

Ühest küljest tuleneb see rohkemast vabast ajast, kuid vähetähtsaks ei saa pidada ka seda, et nii televiisori vaatamine kui ka raadio kuulamine on vaatajale/kuulajale pigem ?tasuta? meediad.

Olukord on vastupidine ajalehtede ja ajakirjade puhul, sest nende eest tuleb enamasti kas ostmise või tellimise näol ka maksta, kuigi teatud osa lugejaid saab oma trükiväljaande ka n-ö tasuta, lugedes seda kas töö juures, raamatukogus või laenates seda sõpradelt-tuttavatelt.

Laialt on levinud müüt, et noored eestlased ei ole lugemisest huvitatud ning valivad pigem arvuti ja teleri vahel, kuid ajalehtede ja ajakirjade suhteline paljusus nende lugemislaual näitab pigem vastupidist.

Kui kümnest loetavamast ajakirjast loeb 15?29aaastane eestlane keskmiselt ligi kolme, siis üle 50aastaste seas on vastav näitaja kolmandiku väiksem. Samasugust erinevust näitab ka võrdlus viie põhilise üleriigilise ajalehe osas. Erandiks on maakonnalehed, mille puhul noorte ja vanemate erinevused ei ole nii suured.

Kõige suurem erinevus noorte ja vanemate meediakasutuses on loomulikult interneti vallas, kus noored edestavad internetikasutuses üle 50aastaseid neli korda. Emor on mõõtnud interneti kasutust regulaarselt alates 1997. aasta sügisest, kui interneti kasutajaid oli 10 15?74aastastest elanikest. Märtsi lõpus avaldatud Emori uuringu kohaselt oli interneti kasutajate hulk kasvanud 39 protsendini.

Nii nagu meediamudelite kujunemist mõjutab vanus, sõltub see oluliselt ka inimeste haridusest. Sarnaselt käituvad kõrgharidusega ja alles haridust omandavad eestlased, kes on keskmisest aktiivsemad trükimeedia lugejad ? ajalehed, ajakirjad jne. Samas kulutavad nad elektroonilisele meediale vähem aega kui keskharidusega inimesed.

Eeltoodut kokku võttes on selge, et erinevatel sihtrühmadel on oma meediamudelid juba meediatüüpide tasandil. Meediakasutuse muutumine on ennekõike seotud muutuvate võimaluste ja pakkumisega. Kui 1993. aastal oli võimalik vaadata üht täisprogrammiga telekanalit, ilmusid mõned üksikud ajalehed ja ajakirjad, siis praegu pakub meediaturg mitmeid kordi rohkem võimalusi.

Autor: Külli Esko