Eestis juba nõukogude ajast populaarne kohuke on tuntud vaid Baltimaades. Tootega Skandinaaviamaadesse trügimisse suhtuvad ettevõtted skeptiliselt.
?Ma olen Skandinaavia suhtes natuke skeptiline,? ütles ASi Kohuke müügijuht Tarmo Prangel. ?Sealsete inimeste tarbimiskultuuri on raske muuta, see nõuab väga suuri kulutusi. Loomulikult pole seda võimatu teha.?
AS Kohuke üritas aastatel 1996-1997 Skandinaavia turule siseneda, kuid see ei õnnestunud, kirjutab Eesti Päevaleht.
?Kohukest kui toodet kuskil mujal maailmas tegelikult ei toodeta. See on jäänud meile kui NSV Liidu pärand,? ütles OÜ Nantecom juhatuse liige Tõnu Rehema. Seetõttu on kohukest raske näiteks rootslastele ja soomlastele populaarseks muuta. ?See ei ole siiski võimatu. Kõne alla võiks see tulla siis, kui oleme Euroopa Liidus,? lausus ta.
Samas ei osanud Rehema öelda seda, kui palju võiksid Eesti kohukesi osta turistid, kuna seda pole eraldi uuritud. Nantecomi lähem eesmärk on tungida Läti ja Leedu turule.
Prangeli sõnul on tundub märksa lootustandvamana muu Euroopa turg nagu näiteks Poola, T?ehhi ja Saksamaa. Sinna plaanib AS Kohuke ka toodangut müüma hakata. Seda, kui suurtest kogustest jutt on, ei soovinud Prangel täpsustada.
ASiga Kohuke konkureeriva ASi Maag Tallinna piirkonna juht Valdis Noppel lausus, et hetkel toodab ettevõte kohukesi Eesti ja Leedu tarbijale. Skandinaaviasse või muudele lääne turgudele tungimist pole ettevõtte praegusesse strateegiasse kirjutatud.
Rakveres asuv OÜ Nantecom alustas oktoobris uuel tehnoloogial põhinevate kihiliste kohukeste tootmist. Bono toodetega loodetakse võtta 4-5 kuuga kuni neljandik Eesti kohukeseturust oma kontrolli alla.
Rehema sõnul on Nantecomi eesmärk muutuda tugevaks tegijaks eelkõige Eestis. Seejärel on kavas pilgud ka välisturgudele suunata.