Aus äri on paljude jaoks veel tundmatu mõiste

Maksuamet on sel aastal teinud ümbrikupalku maksvate firmade elu kibedaks. Pea iga päev kimbutatakse mõnda ümbrikupalga maksmise kahtlusega firmat, ja üksikisiku tulumaksu laekumine on hakanud paranema. Ainuüksi Viljandi maakonnas on tänavu üksikisiku tulumaksu laekunud 14 ja sotsiaalmaksu 12 mullusest enam.

Äripäev on alati olnud ausa äri pooldaja, sestap meie tunnustus maksuametile kompromissitu ja tulemusliku võitluse eest ümbrikupalga maksjatega.

Nagu eilsest Äripäevast lugeda, leiab osa ettevõtjaid endiselt igasugu meetodeid, et aga mitte ümbrikupalgandusega vahele jääda. Kes väidab, et topeltraamatupidamise kaust on diplomitöö, kes poeb kemmergusse peitu, kes väidab, et koristaja tahabki tasuta töötada, kes ei saa seletuskirja prillide puudumisel kirjutada. Neist juhtumeist saaks korraliku komöödiafilmi stsenaariumi. Tegelikult on olukord sootuks tõsisem. Säärane käitumine näitab, et suhtumine ? tegija on see, kes enam riiki petab ? on ikka veel levinud. Ausus ja eetilisus on paljudele veel lihtsalt sõnakõlks. Seega on maksuameti agressiivne käitumine õigustatud. Ümbrikupalga maksmisega saavutavad ettevõtted ebaseadusliku konkurentsieelise. Ja mitte ainult maksjad. Ehitusvaldkonnas, kus ümbrikupalga maksmine on küllalt levinud, võiks kivi visata ka suurte firmade kapsaaeda, kes alltöövõttu kasutavad. Ja pigem just neilt väiksemailt, kes ümbrikupalka maksavad. Saadakse odavamalt hakkama ja lükatakse vastutus ära.

Rõõmu teeb muidugi ettevõtjate liitude tauniv suhtumine turusolkijatesse. Ent sellest üksi ei piisa. Tõusma peab töötajate huvi ametliku palga saamise vastu. Õigesti märkis hiljuti ÄPs maksuameti järelevalve osakonna juht Raivo Piiritalo, et tavakodanik ei teadvusta maksupettusi kuigi ohtliku teona. Kannatajaks peetakse eelkõige riiki, aga see on tavakodaniku jaoks küllaltki umbmäärane mõiste, et selle pärast muret tundma peaks. Isiklikumaks muutub probleem siis, kui teadvustatakse, et tänu ümbrikupalgale võib sinu pension tulevikus üsna kõhnukeseks kaikaks osutuda. On vaks vahet, kas pensioni kahte esimesse sambasse kantakse makseid miinimumpalgalt või nt 5000krooniselt palgalt. Ent ka pensionipõli on paljudele liiga kauge tulevik. Konkreetseim hoob nõudmaks ametlikku palka on laenu saamise võimatus. Eesti Pank vibutas hiljaaegu näppu puhkenud laenubuumi pärast, ent asjas võib näha ka head külge. Kuna laenatakse rohkem, on tõenäoliselt varimajanduse osakaal vähenemas.

Oma äriplaani ümbrikupalgandusele rajanud ettevõtjatele pikka ja helget tulevikku ei prognoosi. Maksuamet on hakanud tegema süsteemset analüüsi, võrreldes majandussektori keskmiste näitajatega konkreetse firma näitajaid. Ja kui firma keskmine palk on sektori keskmisest märgatavalt madalam, on peagi firmas maksuametist külalisi oodata. Ja siis ei pruugi aidata ka kemmergusse peitumine.