Meie eesmärk erilehte Eesti Areng tehes oli põhjalikumalt lahti kirjutada need teemad, millest sõltub Eesti kiire majandusareng ning millele keskendub ka täna algav Eesti Eduka Arengu Foorum.

Üks Eesti eduka arengu võtmesõna on kindlasti välisinvesteeringud. Meil endal pole piisavalt raha ja oskusteavet, et edukalt toimetada. Seetõttu on oluline välisinvesteeringute kasvutempot kiirendada. Eesti riik peab välisinvestorisse suhtuma kui klienti ja seetõttu on oluline jälgida, mis siin tegutsevaid välisinvestoreid kõige enam häirib ning mida teevad meie konkurendid ehk teised riigid investorite meelitamiseks.

Kindlasti ei tohiks leppida ainult sellega, et oleme hinnas Soome ja Rootsi ettevõtjate silmis, kes näevad meie peamise eelisena madalaid tootmiskulusid. Paljudel Soome ja Rootsi ettevõtjatel on oma tütarfirmad ka meie lähiturgudel ning see piirab Eesti tütarde kasvuvõimalusi ja võib seeläbi hakata Eesti majandusarengut hoopis takistama.

Üheks Eesti eduteguriks on meie asend ja seetõttu on oluline transiidisektoris toimuv. Mulle tundub, et transiidi osas on Eestil veel paremad ajad ees ja tõenäoliselt on meie asend see, mis lähiaastatel meelitab Eestisse mitmeid suurinvesteeringuid.

Tallinna Sadam koos transiidiettevõtjatega kavandavad investeeringuid uue naftakai, söeterminali ja konteinerterminali rajamiseks. Järgmisel aastal investeerib Tallinna Sadam sadama infrastruktuuri üle miljardi krooni ehk kaks korda rohkem kui käesoleval aastal.

Meie asendit arvestades on Eestil veel üks edutegur, mida seni pole hästi kasutatud, kuid millest räägiti põhjalikult möödunud aastal toimunud foorumil. Nimelt turistid ja eeskätt just Venemaalt pärit turistid.

Kaks suurt küsimärki lähiaastate arengut silmas pidades on seotud meie allhanke- ja eksporttööstusega ning kinnisvara- ja laenuturul toimuvaga. Kas viimastel aastatel Eestisse tulnud investorid pühivad varsti Eestimaa tolmu jalgadelt ja viivad oma tehased üle madalama tööjõukuludega riikidesse? Kas Eesti eksportöörid suudavad oma mahte kasvatada? Kas eestlased on oma võimeid ülehinnanud ja end lõhki laenanud?

Kui lähiaastatel ekspordimahtude osas kasvu ei toimu ja kinnisvaramull lõhkeb, siis võib meie majanduskasvu näitaja muutuda negatiivseks ja oleme mõneks aastaks investeerimispiirkonnana out.

Ja ka seekord ei saa me üle ega ümber kutseharidusest. See on teema, mis kordub konverentsilt konverentsile ja foorumilt foorumile. Kõik räägivad, et olukord on halb, kvalifitseeritud tööjõudu ei ole, kutsekoolid koolitavad tulevasi töötuid, aga seni pole kutsehariduse kaasajastamisel tegudeni jõutud.

Tänases erilehes pakutakse probleemile välja ka üks võimalik lahendus. Kutsekoolide rahastamist tuleb muuta nii, et kool saaks raha vastavalt sellele, kui palju lõpetanutest on leidnud tööd.

Kuigi meil endil kvalifitseeritud tööjõudu pole, ei soovi riik näha ka seda, et ettevõtjad tööjõudu välismaalt sisse ostaksid. Välistööjõuga seotud asjaajamine peegeldab hästi bürokraatia olemust ja mõttetust. Selleks, et 24 välismaalt pärit laevaehitajat saaksid kuu ajaga ühe laeva sõidukõlblikuks ehitada on Eesti riigis ametis 27 ametnikku, kes otsustavad nende riiki lubamise üle.

Kui spetsialistide kuuks ajaks Eestisse tööle palkamiseks kulub asjaajamisele kaks kuni neli kuud, siis tekib küsimus, kas nendest välisspetsialistidest on üldse meie majandusele kasu. Võib-olla oleks riigil ja maksumaksjal kasulikum deklareerida, et Eesti ei vaja välistööjõudu, ja koondada need riigiametnikud, kes välistööjõu riiki lubamise üle otsustavad ja pabereid kooskõlastavad. Või veelgi parem lahendus: koolitame need 27 ametnikku laevaehitajaks.