Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Millega saavutada 10%ne majanduskasv?

    Meie eesmärk erilehte Eesti Areng tehes oli põhjalikumalt lahti kirjutada need teemad, millest sõltub Eesti kiire majandusareng ning millele keskendub ka täna algav Eesti Eduka Arengu Foorum.
    Üks Eesti eduka arengu võtmesõna on kindlasti välisinvesteeringud. Meil endal pole piisavalt raha ja oskusteavet, et edukalt toimetada. Seetõttu on oluline välisinvesteeringute kasvutempot kiirendada. Eesti riik peab välisinvestorisse suhtuma kui klienti ja seetõttu on oluline jälgida, mis siin tegutsevaid välisinvestoreid kõige enam häirib ning mida teevad meie konkurendid ehk teised riigid investorite meelitamiseks.
    Kindlasti ei tohiks leppida ainult sellega, et oleme hinnas Soome ja Rootsi ettevõtjate silmis, kes näevad meie peamise eelisena madalaid tootmiskulusid. Paljudel Soome ja Rootsi ettevõtjatel on oma tütarfirmad ka meie lähiturgudel ning see piirab Eesti tütarde kasvuvõimalusi ja võib seeläbi hakata Eesti majandusarengut hoopis takistama.
    Üheks Eesti eduteguriks on meie asend ja seetõttu on oluline transiidisektoris toimuv. Mulle tundub, et transiidi osas on Eestil veel paremad ajad ees ja tõenäoliselt on meie asend see, mis lähiaastatel meelitab Eestisse mitmeid suurinvesteeringuid.
    Tallinna Sadam koos transiidiettevõtjatega kavandavad investeeringuid uue naftakai, söeterminali ja konteinerterminali rajamiseks. Järgmisel aastal investeerib Tallinna Sadam sadama infrastruktuuri üle miljardi krooni ehk kaks korda rohkem kui käesoleval aastal.
    Meie asendit arvestades on Eestil veel üks edutegur, mida seni pole hästi kasutatud, kuid millest räägiti põhjalikult möödunud aastal toimunud foorumil. Nimelt turistid ja eeskätt just Venemaalt pärit turistid.
    Kaks suurt küsimärki lähiaastate arengut silmas pidades on seotud meie allhanke- ja eksporttööstusega ning kinnisvara- ja laenuturul toimuvaga. Kas viimastel aastatel Eestisse tulnud investorid pühivad varsti Eestimaa tolmu jalgadelt ja viivad oma tehased üle madalama tööjõukuludega riikidesse? Kas Eesti eksportöörid suudavad oma mahte kasvatada? Kas eestlased on oma võimeid ülehinnanud ja end lõhki laenanud?
    Kui lähiaastatel ekspordimahtude osas kasvu ei toimu ja kinnisvaramull lõhkeb, siis võib meie majanduskasvu näitaja muutuda negatiivseks ja oleme mõneks aastaks investeerimispiirkonnana out.
    Ja ka seekord ei saa me üle ega ümber kutseharidusest. See on teema, mis kordub konverentsilt konverentsile ja foorumilt foorumile. Kõik räägivad, et olukord on halb, kvalifitseeritud tööjõudu ei ole, kutsekoolid koolitavad tulevasi töötuid, aga seni pole kutsehariduse kaasajastamisel tegudeni jõutud.
    Tänases erilehes pakutakse probleemile välja ka üks võimalik lahendus. Kutsekoolide rahastamist tuleb muuta nii, et kool saaks raha vastavalt sellele, kui palju lõpetanutest on leidnud tööd.
    Kuigi meil endil kvalifitseeritud tööjõudu pole, ei soovi riik näha ka seda, et ettevõtjad tööjõudu välismaalt sisse ostaksid. Välistööjõuga seotud asjaajamine peegeldab hästi bürokraatia olemust ja mõttetust. Selleks, et 24 välismaalt pärit laevaehitajat saaksid kuu ajaga ühe laeva sõidukõlblikuks ehitada on Eesti riigis ametis 27 ametnikku, kes otsustavad nende riiki lubamise üle.
    Kui spetsialistide kuuks ajaks Eestisse tööle palkamiseks kulub asjaajamisele kaks kuni neli kuud, siis tekib küsimus, kas nendest välisspetsialistidest on üldse meie majandusele kasu. Võib-olla oleks riigil ja maksumaksjal kasulikum deklareerida, et Eesti ei vaja välistööjõudu, ja koondada need riigiametnikud, kes välistööjõu riiki lubamise üle otsustavad ja pabereid kooskõlastavad. Või veelgi parem lahendus: koolitame need 27 ametnikku laevaehitajaks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Mihkel Nestor: majandus langeb veel mõnda aega
Kuigi ettevõtete käibed kasvavad mühinal, siis SKP hoopis väheneb ja seda ka järgnevatel kvartalitel, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Kuigi ettevõtete käibed kasvavad mühinal, siis SKP hoopis väheneb ja seda ka järgnevatel kvartalitel, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
USA aktsiaturud sattusid hea töötururaporti peale segadusse
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Värbajad annavad nõu: mida teha, kui turul pole sobivat töötajat?
Kui tööjõuturul ei leidu sobivat kandidaati, siis ei tasu värbajal kindlasti hakata potentsiaalset töötajat nii-öelda “ilustama”, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Kui tööjõuturul ei leidu sobivat kandidaati, siis ei tasu värbajal kindlasti hakata potentsiaalset töötajat nii-öelda “ilustama”, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Head uudised tulevad Zaporižžjast: Vene väed taanduvad
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Euroopa Liit kehtestas viimaks Vene naftale hinna ülempiiri Uuendatud: USA kehtestab sama ülempiiri
Pärast pikki vaidlusi otsustas Euroopa Liit kehtestada Vene toornaftale hinna ülempiiri 60 dollarit barrel. USA teatas samuti ülempiiriga ühinemisest.
Pärast pikki vaidlusi otsustas Euroopa Liit kehtestada Vene toornaftale hinna ülempiiri 60 dollarit barrel. USA teatas samuti ülempiiriga ühinemisest.

Olulisemad lood

NBA lubab pensionifondidel klubide omanikeks olla
USA tippkorvpalliliiga NBA otsustas eile lubada pensionifondidel, riiklikel fondidel ja sihtkapitalidel olla korvpalliklubide passiivsed osanikud.
USA tippkorvpalliliiga NBA otsustas eile lubada pensionifondidel, riiklikel fondidel ja sihtkapitalidel olla korvpalliklubide passiivsed osanikud.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.