Eesti ühinemist Euroopa Liiduga toetas novembris 57% valimisealistest kodanikest, mis on viimase kahe aasta üks kõrgemaid näitajaid.
Toetus ühinemisele Euroopa Liiduga oli kõrgpunktis eelmise aasta detsembris ja käesoleva aasta jaanuaris, seejärel toimus mõningane langus, millele järgnes suhteliselt stabiilne periood, kus toetus püsis 54% taseme lähedal, kirjutab Postimees.
Emori analüütik Aivar Voog märkis, et toetus hakkas langema septembrikuus ning eriti dramaatiliselt kukkus see oktoobrikuu algul: võrreldes septembrikuu kahe uuringu toetusnäitajatega - 51% ja 50% - kukkus toetus 45% tasemele. Kiirele langusele järgnes aga toetuse veelgi äkilisem tõus oktoobrikuu II poolel.
Voogi hinnangul võis emotsionaalseid võnkeid elanike hoiakutes põhjustada valitsuse reitingu järsk langus oktoobri algul (mõjutatud nähtavasti hüvitiste maksmisega seotud skandaalidest).
Suunamuutuse tõi kandidaatmaade eduaruannete avalikustamine 9. oktoobril (kodanikkonnale hakkab ühinemisprotsess omandama selgemaid/konkreetsemaid piirjooni) ning väga oluline oli valitsuse toetusreitingu tõus skandaalide-eelsele tasemele.
Uuringut viiakse läbi üleriigiliste küsitluste raames, kus igal kuul (kahel erineval ajaperioodil) intervjueeritakse 1000 inimest vanuses 15-74 aastat, andmed esitatakse valimisealiste kodanike kohta, keda on ligikaudu 75-76% valimist.