Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Nõudke julgelt digiallkirjaga dokumentide aktsepteerimist

    Tehnilise poole pealt on digitaalallkirja kasutuselevõtu peamine takistus olnud kaardilugejate nappus. Inimesed kardavad, et kaardilugejad on mingi suur ja kallis seade, kuid lihtne kardilugeja maksab 400-500 krooni. Samuti on olnud keeruline kaardilugejate installeerimine arvutitele, kuid selle vastu on nüüd rohi olemas. Aadressilt www.vaatamaailma.ee/idkaart leiate lihtsas keeles juhendi ID-kaardi lugeja ja ID-kaardi rakenduste installeerimiseks oma arvutisse.
    Praktikas on seega digiallkirja igapäevase kasutamise suurim tõrge hetkel nii riigiametnike kui eraettevõtete vastumeelsus ja inertsus digiallkirjaga dokumentide aktsepteerimisel. Kuigi seadused tunnistavad digitaalallkirja võrdseks tavaallkirjaga (üksikute eranditega riigiteenustes), proovitakse ikkagi asju ajada harjumuspärasel viisil.
    Kutsun üles kõiki, kel ID-kaart taskus ning kaardilugeja arvutis, järjekindlalt nõudma digitaalselt allkirjastatud dokumentide vastuvõtmist ja aktsepteerimist.
    Ise otsustasin juba oktoobris oma elukohta muutes esitada rahvastikuregistrile kõik vajalikud andmed digiallkirjaga. Kui seda võimalust uurisin, olid ametnikud esmalt tõrksad. Seejärel tunnistasid, et seadus kohustab neid digiallkirjaga taotluseid aktsepteerima ja lõpuks võeti mu digidokumendid kenasti vastu. Siit moraal: enamus ametkondi saavad digiallkirjaga hakkama küll, tuleb neid vaid veidi raputada ja tegutsema sundida! Tööd see neile juurde ei too, küll muudab rutiini.
    Minu arust on olulisemad suhtlustasandid, kus juba täna kodanik saaks igapäevaseid asjaajamisi digiallkirjaga kiiremini ja mugavamalt ajada järgmised:
    Kodanik-riigiametnik tasand. Kõikvõimalikele ametkondadele esitatavaid avaldusi ja tõendeid saab juba täna saata oma töö või koduarvutist, ilma et peaks kulutama aega ja närve ametniku ukse taga. Veelkord ? digiallkirjaga dokumenti peab enamus ametkondi aktsepteerima ? nõudkem seda siis!
    Kodanik-ettevõte tasand. Tänaseni ei ole minu teada ükski Eesti ettevõte tunnustanud digiallkirja ametlikult oma kliendisuhtluses. Tehinguid saab internetis teha ikkagi vaid pankade paroolide alusel, kuid iga uut tüüpi tehingu jaoks peab pangas füüsilise allkirjaga uue raamlepingu sõlmima. Laenu taotluse saab küll esitada pangale Internetis, kuid laenulepingu ja iga muudatuse tegemiseks peab ikka kohale minema. (selle lause võib ära jätta, kui pikaks läheb)
    Eelmisest nädalast võimaldab Eesti Ühispank Uneti klientidele digiallkirja kasutamist - enam ei pea asjaajamise lõpus füüsilise allkirja pärast ikkagi panka minema. Tean, et ka teised suurfirmad liiguvad selles suunas ja lähikuudel tuleb välja veel mitmeid digiallkirja rakendusi.
    Ettevõte-ettevõte tasand. Kõik kontoritöötajad kasutavad arvutit kõige rohkem töötaja rollis. Suhtlus äripartneritega on koht, kus digiallkiri väga suure aja- ja kuluvahendite kokkuhoiu annab. Vaata Maailma sihtasutuses esitan ma tellimusi, kinnitan pakkumisi ning väljastan arveid vaid digiallkirjaga kinnitatult. Esimestele arvetele kirjutasin juurde, et paberi peal arvet ei järgne, kuna seadus käsib, siis peate hakkama saama. Tean, et panin sellega nii mõnegi firma raamatupidamise osakonna sisekorra reegleid ümber tegema. Ja kui mõni partner ei soovi digiallkirjaga tellimust aktsepteerida, siis oma viga, jääb tellimusest ilma. Seni pole keeldujaid olnud, eks raha paneb ikka ennast liigutama.
    Nagu paljude muudegi tehniliste lahenduste puhul ilmneb ka digiallkirja puhul selgelt mastaabiefekt. Ehk mida rohkem inimesi, ettevõtteid ja ametkondi oma igapäevaste tööde ja asjaajamiste juures digiallkirja kasutab, seda rohkem rakendusi ja kasutusvõimalusi (loe: mugavust ja kokkuhoidu) kõigi jaoks tekib. Tänaseks välja antud 80 000 ID-kaardi omanikul on ajavõidu ja mugavuse nimel vaja teha vaid kahte asja: muretseda endale kaardilugeja ning hakata digiallkirja aktiivselt kasutama. Ja nõuda seda ka ametnikelt!
    Artikkel tugineb autori ettekandel 4. detsembril k.a. toimunud seminaril ?Digitaalallkiri praktikas ? tehnoloogia ja lahendused?
    Autor: Alar Ehandi
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Tiit Kolde: iga idee, mis tõstab turvatunnet, on kuldaväärt
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Powell: intressitõstmise tempo aeglustamine on võimalik, kuid võitlus inflatsiooniga pole läbi
USA Föderaalreservi juht Jerome Powell ütles kolmapäeval peetud kõnes, et Föderaalresesrv võib intresside tõstmise tempot tagasi tõmmata juba detsembris, Samal ajal hoiatas Powell, et võitlus inflatsiooniga pole veel lõppenud ning keegi veel ei tea, kui kõrgele intressimäärad peavad lõpuks tõusma ning kui kaua seal püsima, vahendas Reuters.
USA Föderaalreservi juht Jerome Powell ütles kolmapäeval peetud kõnes, et Föderaalresesrv võib intresside tõstmise tempot tagasi tõmmata juba detsembris, Samal ajal hoiatas Powell, et võitlus inflatsiooniga pole veel lõppenud ning keegi veel ei tea, kui kõrgele intressimäärad peavad lõpuks tõusma ning kui kaua seal püsima, vahendas Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Minister Kallas tahab saartel lasta rannale lähemale ehitada Maksimaalne raielank viiele hektarile
Ehituskeeluvöönd saartel, suuremad toetused loomakahjude ennetamise eest, raierahu ja maksimumlank, keskkonnaministril on kavas veel enne valimisi muudatusi teha oma vastutusalas hulgim.
Ehituskeeluvöönd saartel, suuremad toetused loomakahjude ennetamise eest, raierahu ja maksimumlank, keskkonnaministril on kavas veel enne valimisi muudatusi teha oma vastutusalas hulgim.

Olulisemad lood

Auvere elektrijaam läks pärast põhjalikku hooldust taas rikki
Auvere elektrijaamas sai lõpuks remonditud aastaid probleeme tekitanud soojusvaheti. Nüüd läks aga rikki järgmine soojusvaheti, mis alles nädal tagasi läbis põhjaliku kontrolli.
Auvere elektrijaamas sai lõpuks remonditud aastaid probleeme tekitanud soojusvaheti. Nüüd läks aga rikki järgmine soojusvaheti, mis alles nädal tagasi läbis põhjaliku kontrolli.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.