Sami Seppänen • 20. jaanuar 2003
Jaga lugu:

Kas 70 miljonit on liiga palju?

Radiolinja Eesti juhina olen hakanud muret tundma mobiilside arengu tuleviku pärast Eestis, nähes riigi ettepanekuid 3G tehnoloogia valiku ja tegevuslubade väljastamise osas. Inspireerituna n-ö olukorrast riigis valmis kolumn 15. jaanuari Äripäevas ?Riik paneb vägisi mehele?.

Kahjuks tundsid majandus- ja kommunikatsiooniminister Liina Tõnisson ning Riigikogu liige Kalev Kukk huvi vaid loo pealkirja, mitte sisu vastu. Vähemalt jääb selline mulje, lugedes nende kirjutatud arvamusi 17. jaanuari Äripäevast (vt ?Kolmanda põlvkonna mobiilside okkaline tee? ja Riik ei pane Radiolinjat mehele).

Mobiilsideoperaatorid seisavad täna teelahkmel, milline tehnoloogia valida 3G teenuste osutamiseks. Ei ole selge, kumb tehnoloogia ? UMTS või EDGE ? jääb ellu 3G teenuste pakkumiseks. Mõlemad tehnoloogiad on veel arendusjärgus. Operaator ei saa täna välistada neist kumbagi, mõlemaid peab hoolega uurima, et leida nii kliendi kui operaatori seisukohast parim lahendus.

Küsimus ei ole soovis võtta või jätta UMTSi litsents, vaid selle litsentsiga kaasnevates rangetes tingimustes ja litsentsi hinnas, mis ei jäta operaatorile samal ajal võimalust tegelda alternatiivse EDGE-tehnoloogiaga. Tänane küsimärk 3G tehnoloogia kohal sunnibki ühe käega hankima UMTSi tegevusloa, kuid teine käsi peab jõudma tegelda EDGEiga.

Seega on lühinägelik ja ennatlik rääkida mobiilside kolmanda põlvkonna puhul ainult UMTS-tehnoloogiast.

Minister Tõnisson esitas 17. jaanuari artiklis ?Kolmanda põlvkonna mobiilside okkaline tee? küsimuse, kas 70 miljoni kroonine litsentsi hind on tõepoolest liiga kõrge. Põhjendamaks litsentsi nii kõrget hinda, esitas ta artiklis järgmised väited, mida tahaks kommenteerida.

Väide: operaatori turuväärtus tõuseb UMTSi tegevusluba omades.

Kommentaar: seni pole veel ühegi operaatori turuväärtus maailmas UMTSi litsentsi ostmise tõttu kasvanud. Pigem vastupidi, operaatorid isegi taandavad end turgudelt, kus UMTSi tegevusluba on soetatud ja nõustutud tingimustega, mis ei ole reaalselt täidetavad. Küsitud on nii ajapikendust kui litsentside eest makstud raha tagasi seoses UMTSi ootuste lagunemisega.

Mõned UMTSi litsentside omanikud Euroopas on litsentsid täies mahus, kuni nullini, bilansist maha kandnud. See näitab UMTSi tegevusloa tegelikku turuväärtust täna.

Väide: litsentsi võib suure vaheltkasuga edasi müüa.

Kommentaar: sagedused on operaatori kõige olulisem ressurss. Kui UMTS-sagedustest tekib reaalne teenustekanal, on kindel, et sellisest strateegilisest varast ei loobu ükski operaator, sõltumata litsentsi hinnast. ELis räägitakse võimalusest lubada UMTSi litsentse edasi müüa, kuid see pole kohustus. Radiolinja teeb siinkohal ettepaneku Eestis keelata UMTSi litsentsidega edaspidine kauplemine. Nii kaob riigi hirm, et operaatorid teenivad riigi arvel vaheltkasusid.

Väide: tegevusloa omanikule ei püstitata rangeid tähtajalisi nõudeid.

Kommentaar: täna puuduvad kogemused reaalselt töötavast UMTS-võrgust. Praeguste tingimuste kohaselt võtab operaator litsentsi ostuga kohustuse lähiaastatel katta 30 Eesti elanikkonnast UMTS-leviga. Kui aga see tehnoloogia ei muutu reaalselt kasutatavaks piisavalt kiiresti, mis on täna tõenäoline, võib ainult riik aastal 2003 rõõmu tunda erakorraliste tulude üle, milleks on UMTSi litsentside müügist saadud raha. Samal ajal on operaatoritelt võetud võimalused see raha investeerida infrastruktuuri, mille baasil kliendid täna reaalselt teenuseid kasutada saavad.

Ses peitubki vastus küsimusele, kuidas riik laulatab ?vägisi? operaatoreid tehnoloogiaga.

Vastuseks ministri küsimusele: tegemist pole niivõrd lobitööga UMTSi litsentsi hinna alandamiseks, kuivõrd üleskutsega müüa litsentsid mõistlikel tingimustel. See on üleskutse jälgida mujal maailmas toimuvat, õppida teiste vigadest, säilitades sellega Eesti mobiilsidearengu esireas püsimine.

P.S. Ministri väide Riigikogu ees, et Eestis puudub mobiilside areng, tegemist on vaid rahvusvaheliste suurte korporatsioonide esindamisega Eestis (??aga Eesti tehnoloogilise arenguga, rõhutades sõna ?Eesti?, siin väga palju tegemist ei ole??), on solvav. Solvav meile Radiolinjas, kelle oskused ja teadmised on võimaldanud aastaid piloteerida Eestis Nokia võrgutehnoloogiat. Arvan, et solvav ka teistele, näiteks EMT-le, kel on õnnestunud Eestis loodud teenused välisturgudele viia.

Jaga lugu:
Hetkel kuum