Esmaste kutsehaiguste registreerimine väheneb

2002. aastal diagnoositi Kutsehaiguste Kliiniku poolt 129 esmast kutsehaigestumist, mis on ligi poole võrra vähem, kui aasta varem.

Võrreldes 2001 aastaga on esmaselt diagnoositud kutsehaiguste arv vähenenud üle poole, kuid seda ei saa hinnata kui märki üldise töökeskkonna üldise töökeskkonna paranemisest. Haiguse diagnoosimine on arsti igapäevane töö. Samas on haigestumise seostamine töökeskkonnas toiminud ohutegurite ja töö laadiga aga raskendatud faktiliste tõendite puudulikkuse või puudumisega. Paljudel juhtudel ei ole säilinud reorganiseeritud ja likvideeritud ettevõtete töökeskkonnas teostatud ohutegurite mõõtmiste tulemusi ja teisi kutsehaiguse diagnoosimisega dokumente (töökorraldusega seotud), mille abil saab põhjendada ja tõestada ühe või teise kutsehaigestumise tekke ja arengu põhjuseid.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla Töötervishoiu Keskuse andmetel pöördub aastas nende poole umbes 700 inimest, kuid kindlalt saab esmast kutsehaigust diagnoosida ainult vastavate dokumenteeritud töökeskkonna seisundit iseloomustavate andmete olemasolul.