Maaelu sihtasutus ei näe võimalust piimatootjate nõudeid osta

Eelmisel nädalal tegid Eestimaa Talupidajate Keskliidu juht Ilmar Haak ja Eestimaa Põllumajandustootjate Keskliidu juht Viktor Sartakov MESile ettepaneku, et sihtasutus ostaks kokku piimatootjate nõuded Rapla Dairy vastu summas umbes 100 miljonit krooni. Haak ja Sartakov on ka MESi nõukogu liikmed.

MESi juhatuse esimehe Raul Rosenbergi sõnul ei ole sihtasutusel võimalik nõudeid kokku osta, kuna sellisel juhul väheneks sihtasutuse riskikapital. ?Kui läbi ei läinud 25 miljoni krooni skeem, siis selline asi ei lähe ammugi läbi,? sõnas Rosenberg.

Ka MESi nõukogu liige Meelis Atonen peab võimatuks, et sihtasutus asutus ostab kokku 100 mln krooni väärtuses nõudeid Rapla Dairy vastu. ?Ma ei näe võimalust, et sellist asja on läbi Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) võimalik korraldada,? sõnas Atonen. ?MES on siiski põhikirja järgi laenuandja.?

Atoneni sõnul oleks MESi jaoks nõuete kokku ostmisel sisuliselt tegemist tulutu tegevusega. ?Põllumajandustootjad on lasknud tekkida suure nõude, kui me selle ära ostame, siis on ju teada, et see raha tagasi ei tule,? rääkis Atonen. ?Ilma valitsuse tasemel ei saa MES sellist ostu teha.?

Samas teatas põllumajandusminister Jaanus Marrandi veel selle nädala alguses, et kaalutakse hätta sattunud piimatootjate abistamist esmalt läbi MESi ning kui see ei õnnestu, siis viimase võimalusena küsitakse abi valitsuselt.

Marrandi pooldas tuliselt veel paar kuud tagasi Rapla Dairy pankrotini juhtinud ärimees Yaqub Haidaryle eriteenete eest Eesti kodakondsuse andmist ning makseraskustesse sattunud ettevõtte tütarfirmade (sh enda osalusega OÜ Estonia) abistamist läbi MESi ja Äripanga.

Abiskeem oli jõudnud juba sinnamaale, et raha MESist oli kantud Äripanka, kui finantsinspektsioon selle siiski liigse riskantsuse tõttu Äripangale ära keelas. Eelmise nädala lõpus tagastas Äripank 25 miljonit krooni MESi arvele Ühispangas.

Maaelu Edendamise Sihtasutus on andnud maaettevõtetele laenusid enam kui poole miljardi krooni ulatuses.

MES otse laenas eelmisel aastal välja 83,3 miljonit krooni põllumajandusettevõtetele maa ostmiseks. 103 miljonit krooni laenas MES välja läbi Hansapanga ja Hansa Liisingu, 75 miljonit krooni läbi Ühispanga ja Ühisliisingu, 48 miljonit krooni läbi Äripanga ja TBB Liisingu ning 12 miljonit krooni läbi Krediidipanga ja Hoiu-Laenu Ühistute.

Auditeerimata andmeil teenis MES eelmisel aastal kasumit 20,3 miljonit krooni. Sihtasutuse varad kokku ulatusid ligi 600 miljoni kroonini. Nõudeid pankrotimenetluses oli MESil 100 miljoni krooni ulatuses, ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid 115 miljoni krooni ulatuses.

Sihtasutuse tegevuskulud eelmisel aastal olid 10 miljonit krooni, sellest töötasud kolmele juhatuse liikmele miljon krooni, töötasud 11 nõukogu liikmele 530 000 krooni. Töötasud ülejäänud üheksale töötajale olid eelmisel aastal 1,2 miljonit krooni. 1,4 krooni kulus erakorralisteks koondamistasudeks kevadel ametist vabastatud juhatuse liikmetele.