Maksuamet otsib ümbrikupalka omade seast

Maksuameti peadirektor Aivar Sõerd ütles, et maksuamet otsib praegu keelatud teenuseid osutavaid maksuametnikke. ?Teema on hetkel väga aktuaalne,? ütles Sõerd.

?Niikaua kui ümbrikupalgad on aktuaalsed, on võimalik ka, et raamatupidamist tehakse,? rääkis maksuameti siseauditi osakonna juhataja Rainer Osanik ametnike katsest riigitööl lisa teenida. Tema sõnul tohib maksuametnik raamatut pidada vaid mittetulundusühingule, näiteks korteriühistu või garaazhikooperatiivile, ja sedagi vaid altruismist ehk tasuta.

IT-süsteemi salvestuste põhjal koostatud kahtlusaluste nimekirjad saadab keskasutus kohalike maksuametite direktoritele aprilli esimestel päevadel, tulemused võetakse kokku kuu lõpuks.

Igas kohalikus maksuametis satub põhjaliku kontrolli alla vähemalt viis protsenti töötajatest. ?Nimekirja võib sattuda ka rohkem ametnikke kui viis protsenti,? ütles Osanik. ?See oleneb maksuametist.? Huviorbiidis on ametnikud, kes külastavad tööga mitte seotud veebilehekülgi ja vaatavad andmebaasidest selliste ettevõtete maksuandmeid, mis pole nende tööülesannetega seotud.

Maksuametnikel on näiteks keelatud tööarvutist kasutada avalikke meiliservereid, töömeilid aga salvestatakse. Värsked ametnikud kirjutavad alla paberile, mis lubab tööandjal kahtluse tekkimisel nende kirjavahetust uurida. Osaniku sõnul on maksuametnikud, kel midagi karta pole, vabatahtlikult loa oma meilivahetust jälgida ka andnud.

Juhul, kui kontroll tuvastab, et mõni ametnik teeb ümbrikupalga eest ettevõtteile ja mittetulundusühinguile raamatupidamist või lekitab andmeid, tuleb tal teenistusest lahkuda.

?Selliseid juhuseid on olnud, tavaliselt lahkub inimene omal soovil. Kui maksuametnik aga süüd omaks ei võta, siis ta vallandatakse,? ütles Osanik. ?Mõned ametnikud on vallandatud, mõned on saanud oma teost aru ja on soovinud lahkuda.?

Mil moel inimene lahkub, jääb kohaliku maksuameti juhi otsustada. Kui riik maksudes kahju pole saanud, võib esimene vahelejäämine piirduda ka noomitusega.

FIEna lisaraha teenivad maksuametnikud peavad selleks saama kas peadirektori või kohaliku maksuameti direktori kirjaliku loa. Ametnikud ei tohi FIE-dena tegutseda valdkondades, mis on seotud raamatupidamisega, maksukonsultatsioonide jmt maksuameti tegevusalaga seonduvas. Töötada võib näiteks talupidaja, tõlgi või koristajana.

?Paraku eelnimetatud põhimõtteid hakati rakendama maksuametis alles 90ndate lõpus ning seetõttu on varasemalt kohaliku asutuse direktorid andnud üksikutele maksuametnikele nõusoleku tegutseda FIE-na või füüsilise isikuna kohakaasluse korras ka raamatupidajana,? vastas maksuameti peadirektor Aivar Sõerd Äripäevale. Tänaseks on maksuamet neile töötajaile teatanud kohustuse raamatupidamisteenus lõpetada ning kehtestanud selleks kuni pool aastat.

Maksukonsultant Olavi Kärsna teadis rääkida, et paar maksuametnikku osutavad töö ajast raamatupidamise teenust. ?Olen kuulnud, et maksuametnikel on keelatud töö ajal seda teha,? ütles Kärsna. ?Kuid siin on küll võimalus selgeks korruptsiooniks, mis asetab ettevõtted ebavõrdsesse olukorda.?

Eesti Maksumaksjate Liidu peasekretär Kalle Kägi avaldas arvamust, et maksuameti keskasutus ei suuda kontrollida, mida reamaksuametnik vabast ajast teeb. Ta ütles, et on kokku puutunud kohaliku maksuameti juristiga, kes osutas samal ajal teenust ka ühele erafirmale.