• OMX Baltic0,07%293,65
  • OMX Riga0,06%913,87
  • OMX Tallinn−0,09%1 960,66
  • OMX Vilnius0,1%1 232,15
  • S&P 5000,33%6 653,57
  • DOW 300,34%46 297,4
  • Nasdaq 0,47%22 577,41
  • FTSE 100−0,12%9 216,67
  • Nikkei 225−0,57%45 045,81
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%98,1
  • OMX Baltic0,07%293,65
  • OMX Riga0,06%913,87
  • OMX Tallinn−0,09%1 960,66
  • OMX Vilnius0,1%1 232,15
  • S&P 5000,33%6 653,57
  • DOW 300,34%46 297,4
  • Nasdaq 0,47%22 577,41
  • FTSE 100−0,12%9 216,67
  • Nikkei 225−0,57%45 045,81
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%98,1
  • 11.02.03, 08:21
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

PM: Riigikogu jätab presidendi otsevalimise otsustamata

Praegune parlamendikoosseis jätab vastu võtmata enam kui sada eelnõu, sealhulgas presidendi otsevalimise algatuse.
Parlamendi põhiseaduskomisjoni esimees Indrek Meelak (Keskerakond) ütles Postimehele, et presidendi otsevalimise küsimus, mida praegune Riigikogu ei saanud enam edasi arutada põhiseaduse muutmisele seatud rangete ajaliste tähtaegade tõttu, ei ole siiski mingil juhul päevakorrast maas.
Presidendi otsevalimise sisseseadmist on Riigikogus taotlenud mitu eelnõu. Praegu on välja langemas nii eri fraktsioonide poliitikute kui ka eelmise presidendi Lennart Meri 2001. aasta oktoobris, vahetult enne ametiposti Arnold Rüütlile üleandmist algatatud variandid.
Meri teine algatus põhiseaduse muutmiseks - luua Eestis eraldi Põhiseaduse Kohus, mis lahendaks põhiseaduslike organite vahelisi pädevusvaidlusi ja kaebusi põhiõiguste rikkumise kohta - sumbus tööd lõpetavas Riigikogus poliitvaidlustesse.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsiooniläbirääkimistel 2002. aasta algul ilmus kaksikliidu lepingusse punkt, et see valitsusliit niisugust kohut ei loo.
Riigikogu praeguse koosseisu töö lõppedes langevad välja ka kaks omavahel sisuliselt konkureerinud võrdõiguslikkuse seaduse eelnõu, õppetoetuste seaduse eelnõu, valitsuse esitatud mahukas avaliku teenistuse seaduse eenõu ja uue töölepingu seaduse eelnõu.
Keegi ei sega küll järgmisesse, Riigikogu X koosseisu valitavaid saadikuid ega järgmist valitsust küll täpselt samu eelnõusid taas sisse andmast, kuid neid loetakse täiesti uuteks algatusteks ja nende menetlus algab uuesti otsast peale, arvestamata praeguses Riigikogus toimunud lugemisi.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele