Hasartmänguvaldkond ise paraku ei reguleeru

Avalikkuse huviorbiiti on jõudnud rahandusministeeriumis välja töötatud hasartmängu- ja loteriiseaduse eelnõud. Eriti ületas uudisekünnise hasartmängukoha külastamiseks sätestatud vanuse alampiiri muutmise ettepanek, mis jõudis meediasse töövariandi faasis eelnõust.

On kahetsusväärne, kui diskussioon vanusepiirangu üle kujundaks ekslikult arvamuse, justkui lõdvendavad kõnealused eelnõud hasartmängude regulatsiooni ja soodustavad hasartmängu levikut, sest meie ettepanekute tuum on siiski hoopis muus kui mängijate vanuses. Vanuse alampiiri võib tõsta ka 25 aastani. Et pinget kohe maha võtta, kinnitan, et rahandusministeerium on valmis eelnõus vanusepiirangut suurendama, võimalike variantidena pakume kaalumiseks kuni 25 aastat. Eelnõu töövariant on koostatud selleks, et koguda ettepanekuid ning arvamusi, seda ka vanusepiiri osas. Vanusepiirangut arutades osutasid ministeeriumi juristid asjaolule, et põhiseadusest tulenevalt võib isiku vabadust piirata seaduse alusel ning siis, kui selleks on mõjuv põhjus. Samuti peab piirang olema proportsionaalne.

Tsiviilseadustiku kohaselt on 18aastane täisealine ja töövõimeline. Selles vanuses võib luua perekonda, teha tehinguid, tarvitada alkoholi ja omada relva. Nende vabaduste kõrval võib hasartmängukohta sisenemise piirang tunduda ebaproportsionaalne. Sama probleem kerkis üles ka praegu kehtivate vastavate seaduste menetlemisel Riigikogus, toona kaitses rahandusministeerium vanusepiirangu kehtestamist kuni 21aastastele.

Tollaste aruteludega võrreldes on tänane õiguspoliitika isiku põhiseaduslike õiguste riive suhtes märksa rangem. Kuna haridusministeerium ja noorteühendused pooldavad vanusepiirangu tõstmist, arvestab rahandusministeerium kindlasti nende ettepanekutega. Mingil juhul ei saa olla riigi eesmärgiks, et võimalikult palju noori mängiks hasartmänge. Kasiinosõltuvus on tõsine ja kasvav probleem: hiljuti avaldatud ekspertarvamuse kohaselt võib meil olla tuhandeid hasartmängusõltlasi ning patoloogiline hasartmängimine on tõsine ja kasvav probleem. Vajalik on usaldusväärse ülevaate saamine ning võimalike probleemide kaardistamine hasartmängude vallas.

On väidetud, et kasiinodelt kogutavad maksud ei kaalu üles kahju, mida põhjustab hasartmängusõltuvus ja sellega seonduv (lõhutud perekonnad, raha hankimiseks sooritatavad kuriteod). Tegelikkuses pole sellist kahju võimalik kuidagi rahaliselt mõõta. Ometi on naiivne ka arvamus, et mängusõltuvust kui nähtust saab vältida pelgalt kasiinode keelustamisega, sest sel juhul tuleks hakata võitlema illegaalsete mängukohtade levikuga.

Hasartmängualase regulatsiooni eesmärgiks on eelkõige hasartmängu kahjuliku mõju piiramine, mängukohtadele nõuete kehtestamine ning nende leviku reguleerimine, rahapesu ja illegaalsete hasartmängude tõkestamine. Hasartmänguseaduse ja loteriiseaduse uute tekstide puhul on tegu uute reeglitega. Loteriiseaduse eelnõuga tahame näiteks muu hulgas reguleerida ka kaubanduslikke loteriisid, mis täna toimuvad stiihiliselt ja kontrollimatult. Lisaks tahame jagada hasartmängukohad mängusaalideks ja kasiinodeks, kusjuures kasiinodele kehtiksid rangemad nõuded. Samas ei tohi mängusaali paigutada mängulaudu.

Uue korra kohaselt sätestataks kasiinokülastajate ja võitude saajate identifitseerimine. Samuti otsustasime reguleerida hasartmängude korraldamise internetis, et saavutada parem kontroll interneti teel korraldatavate loteriide ja hasartmängude üle, samuti tagada maksuseaduste täitmine.

Kindlasti on retooriline küsida, kas kõik need muudatused on meelepärased ka hasartmängukorraldajatele. Kõik hasartmängukorraldajad ei toeta tänase regulatsiooni muutumist, sest selle rakendumine paneb hasartmängukorraldajaile täiendavaid kohustusi. Majandusolukorra muutumine, konkurents ja täpsemad reeglid võivad viia mängukohtade ja hasartmängukorraldajate arvu vähenemiseni. Karmistamise vastaste retoorika põhineb enamasti väitel, et kui sellega kaasneb hasartmängus osalemise vähenemine ja langeb maksulaekumine, siis on see lubamatu ? vähem raha jaguks ka kultuurile, spordile jne. Ka rõhutakse hasartmängude korraldamise olulisusele Eesti meelelahutusäris ja turismimajanduses. See on kahtlemata tõsi, kuid kindlasti pole paljud muud võimalused meelelahutus- ja turismiäri edendamisel ammendunud.

Autor: Harri Õunapuu