- OMX Baltic0,39%296,16
- OMX Riga−0,28%908,02
- OMX Tallinn0,41%2 041,42
- OMX Vilnius0,05%1 203,45
- S&P 500−1,6%6 238,01
- DOW 30−1,23%43 588,58
- Nasdaq −2,24%20 650,13
- FTSE 100−0,7%9 068,58
- Nikkei 225−0,66%40 799,6
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,7
- OMX Baltic0,39%296,16
- OMX Riga−0,28%908,02
- OMX Tallinn0,41%2 041,42
- OMX Vilnius0,05%1 203,45
- S&P 500−1,6%6 238,01
- DOW 30−1,23%43 588,58
- Nasdaq −2,24%20 650,13
- FTSE 100−0,7%9 068,58
- Nikkei 225−0,66%40 799,6
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,7
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mart Susi klantspilt tuhmub
Viimaste nädalate sündmustega seoses ilmsiks tulnud Concordia ülikooli makseraskused on ahhetama pannud nii tudengid, õppejõud kui ka avalikkuse. Kuidas on võimalik, et kõrgelt hinnatud haridusega ning rahvusvahelise mainega ülikoolil on ühtäkki ligi 30 miljonit krooni puudu?! Tudengid kirjeldavad, kuidas rektor ning tema abikaasa, aserektor Mari-Ann Susi jälgisid päevalise täpsusega õppemaksu tasumist. Napp hiljaksjäämine pani kohe viivise tiksuma. Kuhu see raha siis sai?
?Kui õppemaksu tõsteti, siis käisid koolis naljad, et ilmselt on Susil vaja mõisa katus ära parandada või uuele hobusele mugavamad päitsed pähe osta,? räägib üks meediateaduskonna lõpetanud tudeng.
Jutt käib 1995. aastal soetatud Kolu mõisast Järvamaal, mille juurde kuulub ka 50 hektari suurune maavaldus. Perekond Susil olid mõisaga suured plaanid. Ja kuna hoone olukord vajas kohest käe külgepanemist, tuli kiiresti raha leida. Mõis vormistati ülikoolile rendile ning 5 miljoni krooniga sai vahetatud katus, taastatud torn, paigaldatud vee-, kütte- ja kanalisatsioonitorud ja korrastatud park.
Susi on Postimehele öelnud, et häärberist pidi tulema Concordia konverentsikeskus ning ajaveetmiskoht välisõppejõududele. Kummaline on aga see, et ei tudengid ega õppejõud pole saanud selle koha mõnusid maitsta.
Vaid korra, 2000. aasta sügisel kutsusid Susid kooli õppejõud ja töötajad õppeaasta alguse puhul vastuvõtule. ?Seest oli kõik remontimata, kuid Mari-Ann oli peoruumi, kunstiandega, nagu ta on, pisut kujundanud,? räägib üks vastuvõtust osavõtnu. Allpool orus oli näha ka kahekordne Suside suvekodu pisikese aia sees.
?Mart hoolitseb väga oma pere eest,? kirjeldab ülikooli omanikuga lähedalt kokku puutunud inimene. ?Kui näiteks Mari-Ann haigeks jäi, jooksis Mart kohe koju ega ilmunud mitu päeva tööle, tuues põhjuseks, et naisel on ikka väga halb olla. Terve ülikool ootas tema taga ? oli väga kiire eksamiperiood parajasti ning dokumendid vajasid allkirjastamist.? Koolitöö pidi ka siis ootama, kui tänaseks eelkooliealiseks kasvanud Suside tütar vajas stepptantsuringi viimist.
Jutuajamistest ülikooli töötajatega selgub, et Susid ei usaldanud kedagi. Ka mitte raamatupidajat ülekandeid tegema. Ikka pidi raamatupidaja arvutis enne ülekande ära vormistama ning kui omanikud tööle saabusid, vajutas Mart Susi makse saatmise klahvile ? isegi 25kroonise makse puhul.
Ülikooli juhtidele ei pääsenud ligi ka tudengid. ?Koolis liikudes teretasime Susidega, kuid sellega tavaliselt meie jutuajamised ka piirdusid. Tõsi, teinekord Mart Susi küsis ?kuidas läheb?, ?kuidas õppetöö sujub?, kuid neid kordi võib ühe käe sõrmedel üles lugeda.?
Susidele meeldis end väljaspool ülikooli näidata, vastuvõttudel käia, ühiskonna koorekihiga suhelda, meedias sõna võtta. Neile meeldis ka reisida. Puhkama sõideti nii talveperioodil kui ka muul ajal. Palka said nad kahe peale kokku tublisti üle 100 000 krooni kuus. ?Susi armastas raha, kuid ainult siis, kui see sisse tuli, mitte kui ta oma tengelpunga pidi kergendama,? räägivad õpilased.
?Arrogantne tüüp,? iseloomustab üks kooli lõpetanu rektorit. ?Õppejõududesse suhtus ta ülbelt. Mitmed head õppejõud olid sunnitud lahkuma selle tõttu, et Susiga läbisaamine oli kehv. Kui aga kooli tulid külla peaministrid, presidendid jne, oli Susi lahkus ise, särades nagu pühademuna, ja ise nii sõbralik, nii sõbralik...?
Kehvast läbisaamisest ning Suside distantseeritusest räägivad ka töötajad. Vallandamine päevapealt väiksemagi eksimuse korral polnud mingi üllatus. ?Keep smiling?ut oskas ta väga hästi,? kirjeldab üks endine ülikooli töötaja.
Hetkel kuum
Tema anne inimesi maha rahustada ilmnes veel märtsi algul: kui meedias oli juba nädalapäevad lahatud ülikooli makseraskusi, ütles Susi tudengitele, et tegu on laimuga ning muretsemiseks pole põhjust.
?Susi juures on hämmastav see, et ta ei näita välja mitte mingisuguseid südametunnistuse piinu,? räägib ülikooli peagi lõpetada lootev tudeng. ?Ta võib vaadata sulle sügavalt silma ning rääkida musta kiirelt valgeks ning jätkata täpselt sama tegevust.?
Seda, kuidas ülikooli juhiti, kellelt raha tuli ja kuhu läks, teadsid vaid omanikud ise. Laenud aga aina kasvasid. 2001. aastal üle 3 miljoni krooni suurusest pangavõlast oli aasta hiljem saanud juba enam kui 5 miljonit. Tänaseks 30 miljoni kroonini kasvanud kohustuste seas on hulgaliselt laene ka eraisikutelt.
Rektori kabinetis ilutsesid suurejoonelised eskiisid ülikooli tulevikust, mis andsid mõista põhjalikest äriplaanidest ja avaldasid muljet võimalikele laenuandjatele. Rendi ja soojuse eest jäeti maksmata aga pidevalt.
?Kooli õpilasena on jäänud mulje, et kool tuleb vaevu ots otsaga kokku ning tegevuseks eraldatakse raha ainult suurima häda korral,? räägib finantsjuhtimise viimase kursuse tudeng. Projektorid ei tööta, arvutipark on vananenud.
Sellel nädalal on Suside õnn kannapöörde teinud ? Kolu mõis on müügis, üleeile varastati rohkem kui pool miljonit maksnud Volvo ning eile taandasid mõlemad end ametist.
Enimloetud
Viimased uudised
Kaks kolmandikku eestlastest ostab kaupu otse Hiinast
Kaks kolmandikku eestlastest ostab kaupu otse Hiinast
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Tagasi Äripäeva esilehele