Kunda pürgib logistikakeskuseks

Kunda soodne geograafiline positsioon ja olemasolev transpordi infrastruktuur loovad head eeldused Kunda kujunemiseks Kirde-Eesti piirkonna oluliseks logistiliseks keskuseks, mille tähtsaim sõlm on sadam. Peale ühinemist Euroopa Liiduga on ette näha kaubavahetuse elavnemist. Eesti, Läti, Leedu ja Poola astumisega Euroopa Liitu langeb ära ajakulu piiri- ja tollikontrolliks. Takistuste kadumisel piiridel, mis muutuvad Euroopa Liidu sisepiirideks, kujuneb kaubavahetus tunduvalt lihtsamaks ja kiiremaks.

Kui täna töötab Kunda sadam peamiselt ekspordi tarbeks, siis tulevikus võib suureneda ka impordi maht ja lisanduda transiitveod. Uueks transiiditrassiks võiks kujuneda vedu treileritega ro-ro laevadel Kagu-Soome ja Kesk Euroopa, Läti, Leedu, Venemaa, Valgevene, ning Ukraina vahel.

Ro-ro laevade käikupanek Kunda ja Kotka või Hamina vahel nõuaks muidugi investeeringuid kai ehitamiseks, kuid see tasub ennast ära, sest peale kaubaveo võiks seda liini hakata kasutama ka turistid, kes on huvitatud Kirde-Eesti vaatamisväärtustest. Ka Virumaa, aga miks mitte ka Kesk-Eesti elanikud pääseksid Soome Tallinnasse tulemata. Soome pool on oma huvi ka üles näidanud. Soome eksperdi Antero von Baghi arvates võiksid kaubaveomahud ulatuda sadadesse tuhandetesse tonnidesse aastas. Tema arvates oleks tõenäoliselt esialgu vähemalt otstarbekas vedada kaupu autodega, kuid soodsate tingimuste ja väikese ajakulu korral tuleks kõne alla ka raudteevedu, kus haagised või poolhaagised laaditakse Kundas või Rakveres raudteeplatvormidele ning veetakse edasi raudteel. Taoliste kombineeritud vedude arendamisele pööratakse Euroopas suurt tähelepanu nende suurema keskkonnasõbralikkuse tõttu. See aitab vähendada maanteede koormust, mis Kesk-Euroopas on suureks probleemiks juba praegu. Takistuseks on raudteeveol erinevad rööpmelaiused meil ja Kesk-Euroopas, milletõttu tuleb haagised Leedu-Poola piiril kas teistele platvormvagunitele ümber laadida või vahetada vagunitel rattapaarid, mis põhjustab nii aja- kui ka rahakulu. Veomahtude suurenedes ja tehnoloogia täiustudes võib ka see takistus oluliselt väiksemaks muutuda.

Raskete veoautode liiklus põhjustab nii õhusaastet kui ka müra. Kui müra tase päevasel ajal jääb üldiselt normi piiridesse, siis probleemiks on müra tase öisel ajal. Müra tõrjeks tuleks kasutada probleemsetes kohtades müratõrjeekraane. Probleemi lahendamisele aitaks kaasa ka silode ja ladude rajamine sadamasse, mis võimaldaks laadida laevu ka öisel ajal, ilma et oleks vaja klinkrit, tsementi ja puidumassi autodega kogu aeg kohale vedada. Sellised silod võimaldavad lisaks öise müraküsimuse lahendamisele ka tagada autotranspordi efektiivsema ja rütmilisema töö, kiirendada laevade laadimist ning vähendada tolmu teket ja selle levikut laeva laadimisel.

Kohalikud veod raudteel ei tohiks oluliselt lähemas tulevikus suureneda, suurenemine võib toimuda tsemenditootmise kasvu korral, kui on vaja vedada lisatoorainet ja ka toodangut. Tulevikus võivad suureneda veod seoses ekspordi ja impordiga ning kombineeritud vedudega. See eeldab ka Rakvere - Kunda raudteeharu pikendamist sadamani. Esialgsetel hinnangutel läheks see maksma ca 200 mln kr, mis olemasolevate veomahtude juures ei tasu ennast ära. Veomahtude suurenedes võiks seda siiski kaaluda.

Praegu praktiliselt ei toimu Kunda sadamast eestisiseseid vedusid. Takistuseks on ka kabotaa?vedudeks sobivate laevade puudumine. Nõuete karmistumisega autodele ja kütusehinna kallinedes võivad tulevikus kõne alla tulla ka Eesti sadamate vahelised veod.

Läbiviidud SWOT analüüs näitas, et suurimaks ohuks Kunda kui logistilise keskuse arengule piirkonnas on konkureerivate sadamate arendamine põhjarannikul. Praegu on nendeks kavandatud sadamad Sillamäel ja Aseris. Kuigi Aseris on sadama ehitusega alustatud, loob juba Kundas edukalt tegutsev sadam teatud eelised teiste ees - infrastruktuuri ehitamist pole vaja alustada nullist ning teatud logistiline kett on juba välja kujunenud. Nõrkusena nimetati ka mere külmumist karmidel talvedel, milletõttu on vaja jäämurdja abi. See on piirkonna üldine probleem ja riik peab hakkama tulevikus täitma oma kohustust sadamate lahtihoidmise osas. Kunda tugevuseks võib lugeda ka tema lähedust rahvusvahelisele transpordikoridorile suunal Tallinn - Narva -Peterburg, mis võimaldab suhteliselt väikeste vahenditega kaasajastada nii maantee- kui ka raudteeühenduse magistraalteedega.

Projekti rakendumiseks tuleb kohalikul omavalitsusel koostöös piirkonna ettevõtetega välja töötada strateegiline arengukava ning ilmselt on vaja taotleda abi projekti teostamisel ka Euroopa Liidu fondidest.

Autor: Tiit Metsvahi