Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kunda pürgib logistikakeskuseks

    Kunda soodne geograafiline positsioon ja olemasolev transpordi infrastruktuur loovad head eeldused Kunda kujunemiseks Kirde-Eesti piirkonna oluliseks logistiliseks keskuseks, mille tähtsaim sõlm on sadam. Peale ühinemist Euroopa Liiduga on ette näha kaubavahetuse elavnemist. Eesti, Läti, Leedu ja Poola astumisega Euroopa Liitu langeb ära ajakulu piiri- ja tollikontrolliks. Takistuste kadumisel piiridel, mis muutuvad Euroopa Liidu sisepiirideks, kujuneb kaubavahetus tunduvalt lihtsamaks ja kiiremaks.
    Kui täna töötab Kunda sadam peamiselt ekspordi tarbeks, siis tulevikus võib suureneda ka impordi maht ja lisanduda transiitveod. Uueks transiiditrassiks võiks kujuneda vedu treileritega ro-ro laevadel Kagu-Soome ja Kesk Euroopa, Läti, Leedu, Venemaa, Valgevene, ning Ukraina vahel.
    Ro-ro laevade käikupanek Kunda ja Kotka või Hamina vahel nõuaks muidugi investeeringuid kai ehitamiseks, kuid see tasub ennast ära, sest peale kaubaveo võiks seda liini hakata kasutama ka turistid, kes on huvitatud Kirde-Eesti vaatamisväärtustest. Ka Virumaa, aga miks mitte ka Kesk-Eesti elanikud pääseksid Soome Tallinnasse tulemata. Soome pool on oma huvi ka üles näidanud. Soome eksperdi Antero von Baghi arvates võiksid kaubaveomahud ulatuda sadadesse tuhandetesse tonnidesse aastas. Tema arvates oleks tõenäoliselt esialgu vähemalt otstarbekas vedada kaupu autodega, kuid soodsate tingimuste ja väikese ajakulu korral tuleks kõne alla ka raudteevedu, kus haagised või poolhaagised laaditakse Kundas või Rakveres raudteeplatvormidele ning veetakse edasi raudteel. Taoliste kombineeritud vedude arendamisele pööratakse Euroopas suurt tähelepanu nende suurema keskkonnasõbralikkuse tõttu. See aitab vähendada maanteede koormust, mis Kesk-Euroopas on suureks probleemiks juba praegu. Takistuseks on raudteeveol erinevad rööpmelaiused meil ja Kesk-Euroopas, milletõttu tuleb haagised Leedu-Poola piiril kas teistele platvormvagunitele ümber laadida või vahetada vagunitel rattapaarid, mis põhjustab nii aja- kui ka rahakulu. Veomahtude suurenedes ja tehnoloogia täiustudes võib ka see takistus oluliselt väiksemaks muutuda.
    Peale transiitvedude Soome ja Kesk-Euroopa vahel võiks läbi Kunda liikuda ka osa Venemaa ja Euroopa vahelistest vedudest. Väitele, et selleks on meil olemas küllaldase võimsusega hästi töötavad sadamad Tallinnas, võib vastu vaielda: kas on õige koondada kogu Eesti tootmis- ja logistikapotentsiaal Tallinnasse ja Paldiskisse. Ka Euroopa Liidu regionaalpoliitika näeb ette äärealade arendamist ligilähedaselt samale tasemele olemasolevate keskustega. See toob endaga kaasa transpordialase infrastruktuuri märksa ühtlasema arengu. Konkurents sadamate vahel aitab kaasa ka hindade alanemisele ja teenindustaseme tõusule, mis tõstab Eesti transpordisektori konkurentsivõimet Euroopas tervikuna.
    Ekspordi ja impordi osas on olemas suur potentsiaal kogu Virumaa näol, mis oma ekspordi ja impordi mahu poolest on Eesti maakondade hulgas esimeste seas. Kui praegu on Kundas tooni andvaks ettevõtteks AS Kunda Nordic Tsement, siis lähiajal lisandub suur tootmisettevõte haavapuidumassi tehase näol, mis hakkab oma toodangut välja vedama põhiliselt sadama kaudu. Haavapuidu vedu tehasesse annab lisakoormust ka Kundasse tulevatele maanteedele ja Kunda linna tänavatele. Haavapuidu transport tehasesse tingib keskmiselt ööpäevas 60 ? 70 raske veoki lisandumist liiklussagedusele, mõlemas suunas kokku, ja vedu sadamasse umbes 25 ? 30 rasket veokit. Samas võiks arvestada, et ca 100 raskeveoki lisandumisega, mis on otseselt seotud tooraine ja toodangu veoga, lisandub veel 25 ? 30 rasket liiklust, mis on vajalik tootmisprotsessi toimimiseks ja jäätmete transpordiks. Analoogidele tuginedes, võib oodata, et iga raskeveoki lisandumisega kaasneb üldjuhul 2 kuni 4 korda suurema sõiduauto-liikluse lisandumine. Täiendav liiklussagedus iseenesest maanteevõrgule ei ole kuigi suur, kuid võib tekitada eelkõige keskkonnaalaseid probleeme Kunda linnas ja vähendada teekatendite iga maanteedel.
    Haavamassi transport sadamasse saab olema nagu tsemendi ja klinkri vedugi tsükliline, mis tähendab keskmisest märksa suuremaid liiklussagedusi päevadel, kui sadamas on laev. Suurenev liiklus nõuab nii Kunda linna tänavate korrastamist kui ka ümbruskonna teedevõrgu rekonstrueerimist.
    Liiklustingimuste ja ?ohutuse parandamiseks Kunda linnas on alljärgnevad konkreetsed ettepanekud:
    rajada nõuetekohaseid kergliiklusteid, esmajärjekorras Tammiku teele, Jaama tänavale ja Uus-Sadama teele. Praktika näitab, et kergliiklejate suunamine Sadama teele ei toimirekonstrueerida sild üle Kunda jõe ja sillale eelnev ning järgnev teelõik Jaama tänaval suunates peatähelepanu nähtavustingimuste parandamiseletagada ohutud nähtavuskaugused Tammiku tee ? Jaama tänava ja tehase tee ristmikul
    Raskete veoautode liiklus põhjustab nii õhusaastet kui ka müra. Kui müra tase päevasel ajal jääb üldiselt normi piiridesse, siis probleemiks on müra tase öisel ajal. Müra tõrjeks tuleks kasutada probleemsetes kohtades müratõrjeekraane. Probleemi lahendamisele aitaks kaasa ka silode ja ladude rajamine sadamasse, mis võimaldaks laadida laevu ka öisel ajal, ilma et oleks vaja klinkrit, tsementi ja puidumassi autodega kogu aeg kohale vedada. Sellised silod võimaldavad lisaks öise müraküsimuse lahendamisele ka tagada autotranspordi efektiivsema ja rütmilisema töö, kiirendada laevade laadimist ning vähendada tolmu teket ja selle levikut laeva laadimisel.
    Kohalikud veod raudteel ei tohiks oluliselt lähemas tulevikus suureneda, suurenemine võib toimuda tsemenditootmise kasvu korral, kui on vaja vedada lisatoorainet ja ka toodangut. Tulevikus võivad suureneda veod seoses ekspordi ja impordiga ning kombineeritud vedudega. See eeldab ka Rakvere - Kunda raudteeharu pikendamist sadamani. Esialgsetel hinnangutel läheks see maksma ca 200 mln kr, mis olemasolevate veomahtude juures ei tasu ennast ära. Veomahtude suurenedes võiks seda siiski kaaluda.
    Praegu praktiliselt ei toimu Kunda sadamast eestisiseseid vedusid. Takistuseks on ka kabotaa?vedudeks sobivate laevade puudumine. Nõuete karmistumisega autodele ja kütusehinna kallinedes võivad tulevikus kõne alla tulla ka Eesti sadamate vahelised veod.
    Läbiviidud SWOT analüüs näitas, et suurimaks ohuks Kunda kui logistilise keskuse arengule piirkonnas on konkureerivate sadamate arendamine põhjarannikul. Praegu on nendeks kavandatud sadamad Sillamäel ja Aseris. Kuigi Aseris on sadama ehitusega alustatud, loob juba Kundas edukalt tegutsev sadam teatud eelised teiste ees - infrastruktuuri ehitamist pole vaja alustada nullist ning teatud logistiline kett on juba välja kujunenud. Nõrkusena nimetati ka mere külmumist karmidel talvedel, milletõttu on vaja jäämurdja abi. See on piirkonna üldine probleem ja riik peab hakkama tulevikus täitma oma kohustust sadamate lahtihoidmise osas. Kunda tugevuseks võib lugeda ka tema lähedust rahvusvahelisele transpordikoridorile suunal Tallinn - Narva -Peterburg, mis võimaldab suhteliselt väikeste vahenditega kaasajastada nii maantee- kui ka raudteeühenduse magistraalteedega.
    Projekti rakendumiseks tuleb kohalikul omavalitsusel koostöös piirkonna ettevõtetega välja töötada strateegiline arengukava ning ilmselt on vaja taotleda abi projekti teostamisel ka Euroopa Liidu fondidest.
    Autor: Tiit Metsvahi
  • Hetkel kuum
Dmitri Kuznetsov: teeme pensionisüsteemi täiesti vabatahtlikuks
Äkki lõpetaks kohustusliku pensionisüsteemi ja muudaks selle täiesti vabatahtlikuks, pakub Dmitri Kuznetsov arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Äkki lõpetaks kohustusliku pensionisüsteemi ja muudaks selle täiesti vabatahtlikuks, pakub Dmitri Kuznetsov arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tänasest saab märkida Storenti värskeid võlakirju Tootlus kahekohaline
Ehitusseadmete rendifirma Storent Holdings kuulutab täna välja võlakirjade avaliku pakkumise 10% suuruse fikseeritud intressimääraga.
Ehitusseadmete rendifirma Storent Holdings kuulutab täna välja võlakirjade avaliku pakkumise 10% suuruse fikseeritud intressimääraga.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Küsimus OÜ-tamisest: kas ettevõtjad on au sees või hoopis kahtluse all?
Eriti just praegu peab riik ettevõtjat usaldama ning kohtlema teda kui partnerit, mitte kui potentsiaalset petturit, kirjutab ettevõtja ning erakonna Parempoolsed liige Kadri Kullman.
Eriti just praegu peab riik ettevõtjat usaldama ning kohtlema teda kui partnerit, mitte kui potentsiaalset petturit, kirjutab ettevõtja ning erakonna Parempoolsed liige Kadri Kullman.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Neeme Korv: Skype'i tegijad trikitavad jälle
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Juhtimispsühholoog: tihti ei tulda emotsionaalse koormusega toime
„Juhtimisauditi“ saates räägime psühholoogia mõistmise tähtsusest, et täiustada ettevõtte juhtimiskvaliteeti.
„Juhtimisauditi“ saates räägime psühholoogia mõistmise tähtsusest, et täiustada ettevõtte juhtimiskvaliteeti.
Enefit Greeni murdunud tuulik maksis aktsionärile osa dividendist
Mullu Leedus tuulikuõnnetuse pärast pidid paljud Enefit Greeni tuulikud minema pausile ning see mõjutas börsiettevõtte tulemusi, rääkis Enefit Greeni juht Aavo Kärmas.
Mullu Leedus tuulikuõnnetuse pärast pidid paljud Enefit Greeni tuulikud minema pausile ning see mõjutas börsiettevõtte tulemusi, rääkis Enefit Greeni juht Aavo Kärmas.
Kogemuslugu: väikese sõiduulatusega elektriautoga Eesti talves
Äripäeva raadio toimetaja Gregor Alaküla soetas vastu talve elektriauto, mida on esimesest päevast peale kesise sõiduulatuse pärast valjult kritiseeritud ja … on senimaani rahul.
Äripäeva raadio toimetaja Gregor Alaküla soetas vastu talve elektriauto, mida on esimesest päevast peale kesise sõiduulatuse pärast valjult kritiseeritud ja … on senimaani rahul.
Raadiohommikus avab kaarte USA börsifirma Tallinna üksus
Nädala esimeses hommikuprogrammis vaatame esimese asjana otsa jaekaubandusettevõtete käekäigule jaanuaris, mille värsked numbrid statistikaamet avaldab.
Nädala esimeses hommikuprogrammis vaatame esimese asjana otsa jaekaubandusettevõtete käekäigule jaanuaris, mille värsked numbrid statistikaamet avaldab.
Tuhanded venelased tulid Aleksei Navalnõiga hüvasti jätma
Kirikus toimuvale matusetalitusele pääsesid vaid vähesed ning rahvahulk hakkas liikuma kalmistule, skandeerides "Aleksei".
Kirikus toimuvale matusetalitusele pääsesid vaid vähesed ning rahvahulk hakkas liikuma kalmistule, skandeerides "Aleksei".