Eesti Panga presidendi kinnitusel tabavad Eestit Euroopa Liidust välja jäädes mitmed majanduslikud tagasilöögid, kuid Eesti krooni ei devalveerita.
Keskpank jätkab ka ei-otsuse puhul senist rahanduspoliitikat, kinnitas Vahur Kraft eile televisioonis esinedes.
'Kui me räägime kuupäevast 15. september, siis kindlasti mingisugust krooni devalveerimist ei toimu,' ütles Kraft pühapäeva õhtul ETV saates Aeg Luubis. Keskpanga juhi sõnul on Eesti kroon sajaprotsendiliselt tagatud välisvaluuta varadega ja Eestis ei ringle mitte ühtegi katteta krooni. 'Mingisugust krooni devalveerimist ei toimu ja Eesti Pank jätkab senist rahapoliitikat. Iga Eesti Pangast välja minev kroon on tagatud välisvaluuta reservidega,' kinnitas Kraft.
Samas ütles Kraft, et Euroopa Liidust välja jäädes tõusevad Eestis laenuintressid. 'Kui vaadata keskmist perekonda, kes on võtnud eluasemelaenu ja kui intress tõuseb kuskil kaks protsenti, siis tähendab see kuni 15-protsendilist laenu tagasimaksmise kulu suurenemist,' märkis Eesti Panga president.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Krafti sõnul toob rahvahääletuse 'ei' kindlasti kaasa eelarve?oki ja lühikeses perspektiivis jääb Eestil saamata ligi 3 miljardit krooni Euroopa Liidu fondide raha. 'Kõige olulisem on aga see, et 'ei' referendumil toob kaasa majanduskasvu aeglustumise,' ütles Kraft. Ta lisas, et Eesti Panga arvutuste kohaselt võib see majanduskasvu erinevus olla kuni kaks protsenti. 'Kui meil pole majanduskasvu, siis pole meil ka näiteks elatustaseme tõusu ja palkade kasvu,' sõnas Kraft.
Eelmisel nädalal hoiatas akadeemik Endel Lippmaa kiirete tagasilöökide eest rahvahääletuse 'ei' puhul, mis tema sõnul võivad mõjutada ka Eesti krooni stabiilsust.