Turundajat tasub otsida õiges kontekstis

Ikka ja jälle, nii umbes paar korda kuus, kohtan mõnda tuttavat, kes, kuulda saanud minu ameti ja tegevusvaldkonna, esitab trafaretse küsimuse: ega sa mõnda head turundajat soovitada ei oska. Siis tuleb mul kas viisakalt muud juttu teha või hakata koos pärijaga vestluse käigus edasi selgitama, keda ja milliseid omadusi ta siis ikkagi hea turundaja puhul silmas peab.

Üldjuhul on Eesti juhid saanud turunduse vallas palju targemaks, kui nad olid seda aastate eest. Loomulik. Nad teavad, milliste ülesannete jaoks nad töötajat otsivad. Kuid tihti ei teata, milliste isikuomaduste ja oskustega otsitav töötaja olema peaks.

Segadus ametinime ?turundaja? ümber on suur ning selle ametiga kaasnev müstika samuti. Miks siis? Üks põhjuseid võib seisneda selles, et targad raamatud ütlevad turundusprotsessi algavat enne, kui on olemas toode, ning lõppevat raha kokkukogumisega lojaalsetelt klientidelt ? seega on lihtne tuletada, et kõik äritegevusega seonduv, mis jääb toote sünni ja kasumi kulutamise vahepeale, peaks kuuluma turundaja pädevusse.

Neljandaks peaks turundaja olema julge ja vahetu müügimees, sest kui ta ise ei suuda müüa toodet või teenust, mida ta esindab, on ka kõik muu tema tööst vaid teoreetiline ja elukauge.

Ja viimasena peaks kõigi nende isikuomaduste juurde kuuluma ka teatud haridus ja töökogemus. Hea, kui oleks ette näidata ka üldtunnustatud ja mõõdetavad saavutused. Vot sellist turundajat soovitaks iga kell.

Pole olemas õiget turundamist, on efektiivne turundus. Turundusprotsess on loominguline äraarvamismäng, kus meil on kasutada teatud hulk tuntud ja teatud hulk tundmatuid tegureid, mille õige ärakasutamine konkurentsitihedal turul viib sihile: kasvab ettevõtte kasum ja kliendid on õnnelikud.

Kuid seega on suurem osa turundusest tavaliselt jäämäe alumine ja mitte otseselt väljapaistev osa ? erinevalt kaugelt silmatorkavatest reklaamikampaaniatest ja brändimuutustest, mis on osa turundustegevusest, kuid kaugeltki mitte määravaim. Kui palju on olnud neid kampaaniaid, mida me aastate taha mäletame, kuid mis siiski ettevõtte pankrotti viisid? Kas hea turundaja on see, kes toote kõigi uuringute järgi kogu riigis oma klassi tuntuimaks tegi ja siis vale hinnapoliitika ning kesise klienditeenindusega tarbijad eemale peletas? Või on hea turundaja see, kes aitas omanikel iga aasta üha suuremat kasumit teenida seeläbi, et panustas reklaami tagasihoidlikult ning töötas personaalselt vaid suurte võtmeklientidega?

Kõikide näidete peamiseks probleemiks on see, et laiahaardelise tegevuse edendamise tarvis võetakse kogemata tööle kitsa valdkonna professionaal, kes on parim kampaaniameister, edukaim müügimees või geniaalne ideede genereerija, ning usaldatakse kogu turunduseelarve tema pädevusse. Ja annaks jumal, et tal siis veaks ning et ta kiiresti juurde õppida suudaks!