Tõnis Oja • 19. oktoober 2003 kell 22:00

Soome aktsiatel hea divideditootlus

Investeerimispank Mandatum Stockbrokers ennustab Helsingi börsil noteeritud ettevõtete dividendimäära kasvu. HEXi keskmine dividendimääraks ennustab Mandatum 3,0 protsenti, kui aga liiga domineerivat Nokiat mitte arvestada, siis koguni ligi neli protsenti. Samas ennustab investeerimisfirma, et see jääb ka viimaseks nn dividendikevadeks, sest eesseisev maksusüsteemi muutus suurendab dividendide maksustamist. Missuguseks täpselt 2005. aasta alguses toimuv muutus kujuneb, pole teada, aga suure tõenäosusega maksukoormus suureneb.

Praegu maksavad Helsingi börsi põhinimekirjas noteeritud ettevõtete aktsiatesse investeerivad investorid vaid kapitali kasvu pealt 29 protsenti, mis vastab ka ettevõtte tulumaksule. Börsil noteeritud ettevõtete dividendidelt investorid tulumaksu seni ei maksa, vähemalt 2004. aasta lõpuni. Väljaspool põhinimekirja noteeritud ettevõtete aktsiatesse investeeringute maksustamine on mõnevõrra keerulisem.

Kõige suuremat omanikutulu saavad Soome börsiettevõtete hulgast kiud- ja plastikmaterjalide tootja Suominen, kes Mandatumi arvestuste kohaselt maksab selle majandusaasta eest omanikutulu 1,30 eurot aktsia kohta, mis teeb aktsia dividenditootluseks 14,4 protsenti. Üle 10protsendiliset dividenditootlust on oodata veel finantskontserni Pohjola aktsiatelt. Kokku ootab Mandatum üle 5protsendilist dividenditootlust rohkem kui 30 ettevõttelt. Soome tuntuima börsiettevõtte, Nokia peaks maksma dividende 0,29 eurot aktsia kohta, mis teeb dividenditootluseks 2,0 protsenti. Meile sama tuttav aga lähedasem Elcoteq peaks kõige eelduste kohaselt maksma omanikutulu 0,25 eurot aktsia kohta, mis teeb aktsia praeguse hinnataseme juures dividenditootluseks 1,8 protsenti.

Võrdluseks, Eesti aktsiatest on suurima dividenditootlusega Saku aktsia (6,3). Üle 5protsendilist dividenditootlust pakuvad lisaks Sakule veel ainult Norma ja Harju Elektri aktsiad. Järgmise aasta dividenditootluste prognoose pole Eesti börsiettevõtete kohta tehtud.

Tegelikult on Eesti aktsiate madal dividenditootlus võrdlemisi loomulik. Tegemist on ikkagi areneva riigiga (eeldavasti kiirelt areneva riigiga), millega peaks kaasnema kiirelt kasvavad ettevõtted ja seega ka kiiresti kasvavad aktsiate hinnad.

Investeeringute seisukohast võib aktsiaid jagada laias laastus kaheks. Ühed on kiiresti arenevate ettevõtete või regioonide aktsiad, millelt loodetakse tulu peamiselt aktsia hindade tõusult. Teised on aga nn küpsete majanduste ja/või ettevõtete aktsiad, mille hind ei pruugi niipalju tõusta, aga millega kaasneb kopsakas omanikutulu dividendide näol. Viimaseid nimetatakse ka lüpsilehmadeks või orbude ja leskede aktsiateks, s.t. ajalooliselt loeti neid aktsiaid nii kindlaks, et arvati, et need võisid olla leskede ja orbude pea ainsaks sissetulekuks. Tänapäev on selles osas teinud mõningase korrektiivi. Kõrget dividendi maksavad nn küpsete majadnusharude ettevõtted, mille investeerimisvajadus ei ole nii suur. Suuri dividende maksavad tihti ka need ettevõtte, kelle suuromankuks on perekonnad.

Eelpoolnimetatud Suominen on kinnitanud, et jätkab kõrge dividendi poliitikat ka sel aastal, ehkki märkimisväärne osa ressursse kulus Taani puhastusvahendite tootja Cody International ülevõtmiseks.

Mandatumi hinnangul jätkavad helde dividendi poliitikat järgmisel aastal ka Pohjola ning kinnisvarainvesteeringute grupp Citycon. Viimase dividendi tootlus on oktoobri seisuga 7,2 protsenti.

Suure turukapitalisatsiooniga ettevõtete hulgas on suurema dividenditootlusega kaubandusgrupp Kesko, paberitööstusgrupp M-real, OKO Pank, ja masinaehitusgrupp Metso. Mandatumi hinnangul jääb nende ettevõtete dividendipoliitika sarnaseks eelmiste aastatega.

Väiksemate kompaniide hulgast paistavad heldemate dividendidega silma eelkõige kinnisvarainvesteeringute firmad. Kevadel, kui antakse teada väljamakstavad dividendid, võib tulla positiivseid üllatusi, eriti nende ettevõtete hulgas, kellel on tugev suuromanik.

Möödunud aasta suurimad omanikutulu maksjad olid Soome börsiettevõtete hulgas kinnisavaraarendaja Sponda, meediagrupp Janton, Aspo, Metallitööstusgigant Wärtsilä ja Suominen.

Hetkel kuum