Silva Männik • 26. oktoober 2003 kell 22:00

Juhatuse liikmed õigusliku kaitseta

Paljud ettevõtete omanikud ja nende juhatusse valitud inimesed ei ole endale teadvustanud, et sellel ametikohal töötamiseks töölepingu seadus ei kehti. Seetõttu ei ole sageli jõudu ka sõlmitud töölepingul ja seal fikseeritud lubadustel.

Probleemid saabuvad enamjaolt siis, kui juhatuse liige kutsutakse tagasi. Kohe tekivad küsimused, kas lepingu lõpetamisest peaks ette teatama, kas seda tuleks põhjendada, kas tal on õigus saada hüvitusi ja puhkusekompensatsiooni. Äriseadustiku kohaselt võib ju juhatuse liikme tagasi kutsuda ilma ette teatamata, põhjendusi esitamata ja hüvitisi maksmata. Lahkujale halva üllatusena võibki ta tõenäoliselt kõigest sellest ilma jääda ning sõdimiseks polegi seaduslikku alust.

Advokaadibüroo Sorainen juristi Karin Madissoni sõnul on töölepingu seaduses öeldud, et töösuheteks selle seaduse mõttes ei ole ettevõtte ja selle juhtorganite suhted. Järelikult tuleb sellel ametikohal sõlmida hoopis juhatuse liikme leping võlaõigusseaduse ja tsiviilõigusseaduse alusel.

Madisson ütles, et praktikas on tihti juhtumeid, kus inimesega on sõlmitud tööleping ja hiljem valitakse ta juhatusse. Uut lepingut temaga ei sõlmita, sest arvatakse, et see on juba olemas ja ka tööülesanded pole eriti muutunud, näiteks direktoril. ?Kohtud ütlevad, et sellest hetkest, kui ta andis nõusoleku asuda juhatusse, loetakse tema tööleping poolte kokkuleppel lõppenuks,? rääkis Madisson. Põhimõtteliselt pole tal siis ka juhatusest taandamise korral ette nähtud nelja kuu hüvitist.

Kui teadmatusest tegutsetakse töölepingu alusel ja juhatuse liikme lepingut pole, öeldakse, et viimane on sõlmitud suuliselt. Raskeks läheb vaid tõendamine, et mis tingimustel. ?Sellisel juhul võib õigustühine tööleping vaid aidata tõlgendada suulise lepingu tingimusi,? lausus Madisson. ?Töölepingutes on aga väga sageli kirjas, et leping lõpetatakse vastavalt töölepinguseadusele või on muid viiteid sellele. Need on aga juhatuse liikmele juba täiesti mitte kohalduvad ja ei tule suulisele lepingule üle.?

Lincona Põrandakeskuse juhatuse liige Rain Vainik tunnistas, et tema ei olnud sellest teemast üldse teadlik. ?Kui see nii on, siis olete küll suure asja peale sattunud. Tänud, et sellele viitasite,? lausus ta. Ise juhatuse liikmena töötades Vainik oma õigustühises töölepingus ohtu ei näe, sest on ka ettevõtte omanik. Küll aga tuleb nüüd tütarettevõtete juhatuse liikmetega sõlmitud kokkulepped teadlikuma pilguga üle vaadata, märkis ta.

Hetkel kuum