Juhatuse liikmed õigusliku kaitseta

Madisson ütles, et praktikas on tihti juhtumeid, kus inimesega on sõlmitud tööleping ja hiljem valitakse ta juhatusse. Uut lepingut temaga ei sõlmita, sest arvatakse, et see on juba olemas ja ka tööülesanded pole eriti muutunud, näiteks direktoril. ?Kohtud ütlevad, et sellest hetkest, kui ta andis nõusoleku asuda juhatusse, loetakse tema tööleping poolte kokkuleppel lõppenuks,? rääkis Madisson. Põhimõtteliselt pole tal siis ka juhatusest taandamise korral ette nähtud nelja kuu hüvitist.

Kui teadmatusest tegutsetakse töölepingu alusel ja juhatuse liikme lepingut pole, öeldakse, et viimane on sõlmitud suuliselt. Raskeks läheb vaid tõendamine, et mis tingimustel. ?Sellisel juhul võib õigustühine tööleping vaid aidata tõlgendada suulise lepingu tingimusi,? lausus Madisson. ?Töölepingutes on aga väga sageli kirjas, et leping lõpetatakse vastavalt töölepinguseadusele või on muid viiteid sellele. Need on aga juhatuse liikmele juba täiesti mitte kohalduvad ja ei tule suulisele lepingule üle.?

Lincona Põrandakeskuse juhatuse liige Rain Vainik tunnistas, et tema ei olnud sellest teemast üldse teadlik. ?Kui see nii on, siis olete küll suure asja peale sattunud. Tänud, et sellele viitasite,? lausus ta. Ise juhatuse liikmena töötades Vainik oma õigustühises töölepingus ohtu ei näe, sest on ka ettevõtte omanik. Küll aga tuleb nüüd tütarettevõtete juhatuse liikmetega sõlmitud kokkulepped teadlikuma pilguga üle vaadata, märkis ta.