Muusika kutsub rohkem kulutama

Peamiseks muusikalise tausta valiku kriteeriumiks kipuvad kujunema ettevõtte juhtkonna või teenindaja isiklikud muusikaeelistused.

Turunduses on aga muusikat võimalik kasutada tõhusa kommunikatsioonivahendina edastamaks sihttarbijale ettevõtte-brändi põhiväärtusi ning kujundamaks tarbija suhtumist pakutavasse tootesse. Seega peaks muusika valikul alustama eelkõige muusika eesmärgi määramisest. Kas muusika on vaid meeleolu loov taust või on sellel konkreetsemad eesmärgid toodete-teenuste omaduste rõhutamisel või brändi eristamisel konkurentidest?

Muusika valikul on lisaks funktsiooni määratlemisele oluline arvestada veel sihtrühmaga haakuvusega. Siit tulenevalt peaks noorterõivastepoes kõlav muusika oluliselt erinema kogupere ostukeskuses kasutatavast taustamuusikast. Arvestada tuleb ka keskkonna (ruum, kanal) eripäraga, mis välistab näiteks kirikus hästi kõlava orelimuusika sobivuse telefoni ooterežiimi taustamuusikaks, sest kõlapilt on tehniliste võimaluste piiratuse tõttu oluliselt moonutatud.

Lisaks eelpool nimetatud soovitustele tuleks järgida ka muusikavaliku üldise terviklikkuse põhimõtet. Sihttarbijat ümbritsevates meediakanalites ja teeninduskeskkondades kõlav muusika peab vastama ühtsetele parameetritele, mis tulenevad otseselt ettevõtte, brändi põhiväärtustest ning vastavad turunduseesmärkidele.

Vaid ühtse muusikavaliku abil on võimalik tarbijat ümbritsev teeninduskeskkond (nii reaalne kui ka virtuaalne) siduda tervikuks, eristades seda konkurentidest. Selleks peab turundusvahendina kasutatava muusika valik olema terviklik:

ruumis ? erinevate kommunikatsioonikanalite lõikes;ajas ? eri hooaegade ja kampaaniate lõikes.

Muusika mõju veelgi täpsemal määratlemisel tuleb arvestada, et muusika mõjutab inimest samaaegselt nii füüsiliselt, sotsiaalselt kui ka vaimselt. Nende mõjude analüüsimine ja rakendamine nõuab aga konkreetseid erialalisi teadmisi.

- Sille Simovart, Tallinna Kaubamaja kliendisuhete juht