Ülo Toomsalu • 17. november 2003 kell 6:03

PM: Iga seitsmes kindlustusvõtja üritab seltsi petta

Kindlustusseltside hinnangul üritab iga seitsmes kindlustusvõtja kas kahju suurendades või pärast õnnetust tagantjärele kindlustust vormistades seltsi petta.

ERGO Kindlustuse kahjukäsitluse juriidilise osakonna juhataja Olavi-Jüri Luige sõnul üritab kindlusseltsi petta umbes 10-15 protsenti klientidest. «Pettuste arv tundub küll suur, kuid see ei ole sugugi hullem kui mujal Euroopas,» märkis Luik.

Kõige tavalisemad on pettused autode kindlustamisel, kus üritatakse näidata kahju suuremana kui tegelikult, kirjutab Postimees.

«Kõik võimalikud ammused vead öeldakse olevat tekkinud just kindlustusjuhtumina teatatud õnnetusega seoses,» ütles Luik. «Millal vigastused aga tekkisid, on kindlustusel võimalik üsna lihtsalt kindlaks määrata.»

If Eesti Kindlustuse kahjukäsitlusosakonna juhataja Eero Lingi hinnangul üritatakse tegelikku kahju suurendada isegi igas kolmandas kindlustusjuhtumis. «Juhtumi tegeliku toimumise päeva nihutatakse näiteks vabatahtliku kindlustusliigi korral, kui on unustatud maksta kindlustusmakseid, liiklus- ja kaskokahjude korral aga siis, kui juht on olnud näiteks joobes.»

Kindlustuspetturid peaksid Lingi sõnul arvestama, et vahelejäämise korral ootab neid kas rahatrahv või kuni viieaastane vanglakaristus.

Pettustes üritatakse ära kasutada ka reisikindlustuse olemasolu.

«Näiteks suvel ajakirjanduseski laialdaselt kajastatud õnnetusjuhtum Elbrusel, kus mägironimise käigus kukkus inimene seitsme meetri kõrguselt ning sai mitmeid luumurde,» rääkis Inges Kindlustuse tegevdirektor Lauri Järg.

«Vahetult pärast õnnetust teatas üks reisijuhtidest kindlustusele, et juhtum oli toimunud parklas bussist väljudes, üritades ilmselt varjata asjaolu, et tegeleti ekstreemspordiga, mida tavaline turisti kindlustus ei korva,» ütles ta.

Järgi kinnitusel proovivad reisikindlustust õnnetusjuhtumite kulude korvamiseks kasutada ka välisriiki tööle minevad inimesed, mis aga läbi ei lähe.

Hetkel kuum