• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroopa Liit kehtestab liikmete püügikvoodid

    Rahvusvaheliselt reguleeritavate kalaliikide majandamiseks kehtestab Euroopa Liit liikmesriikidele püügikvoodid. Kvootide saamiseks on Euroopa Liit ühinenud rahvusvaheliste piirkondlike kalandust korraldavate organisatsioonidega. EL on seejuures kõikide nende kalandusorganisatsioonide liige, mille liige on ka Eesti: Rahvusvaheline Läänemere Kalanduskomisjon (IBSFC), Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO) ja Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon (NEAFC). Eestil on nendes kalandusorganisatsioonides praegu oma kvoodiosakud, mis moodustavad kindla protsendi vastava kalavaru kogu lubatavast väljapüügimahust.
    Pärast liitumist astub Eesti regionaalsetest kalandusorganisatsioonidest välja ja nagu kõikide teiste ELi liikmesriikide huve neis organisatsioonides esindab edaspidi Euroopa Komisjon. Kui Eesti on rahvusvahelistest kalandusorganisatsioonidest välja astunud, liidetakse Eesti kvoodiosakud ELi üldisele kvoodiosakule.
    Kalandusorganisatsioonides moodustub ELi kvoodiosak kõigi tema liikmesriikide kvoodiosakute summana. Rahvusvahelistest organisatsioonidest eraldatud kogu lubatav väljapüügimaht jagatakse liikmesriikide vahel vastavalt nendele samadele kvoodiosakutele, mille iga liikmesriik on ELi üldisele kvoodiosakule lisanud. Liikmesriikide kvoodiosakud kehtestatakse igal aastal ELi määrusega. Püügikvootide suurus sõltub otseselt kalavarude olukorrast.
    Lühidalt võib öelda, et pärast liitumist on Eesti püügivõimalused just sellised, nagu Eestil praegu olemas on ja mille ta ise Euroopa Liitu kaasa võtab.
    Eesti kvoodiosakud Loode-Atlandil ja Kirde-Atlandil arvutatakse välja ning kooskõlastatakse Eesti ja Euroopa Komisjoni vahel käesoleva aasta lõpus. Euroopa Liidus on Eestil võimalus oma püügivõimalusi teiste liikmesriikidega vahetada.
    Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika kohaselt peab liikmesriikidel olema võrdne juurdepääs üksteise vetele ? Eesti majandusvöönd muutub Euroopa Liidu ühise kalastusvööndi osaks ja seetõttu võivad Eesti laevad neile Läänemerel eraldatud kvootide raames püüda teiste liikmesriikide majandusvööndis. Teiste ELi liikmesriikide laevad võivad omakorda Läänemere kvootide raames püüda Eesti majandusvööndis. See puudutab aga üksnes Läänemere ääres olevaid ELi liikmesriike, sest teistele liikmesriikidele pole piirkonnas püügikvoote eraldatud.
    Kokkuvõtteks võib öelda, et pärast ELi ühinemist säilitab Eesti oma kalapüügivõimalused ning püügivõimaluste vahetamine teiste ELi liikmesriikidega muutub hõlpsamaks ja Eesti kalurite püügiveealad laienevad.
    Autor: Ain Soome
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
FI ekspert: intressi fikseerimine on pankadele kasumi võtmise koht
Pangad arvestavad intressi fikseerides riske selliselt, et mitte kahjumisse jääda, vaid pigem kasumit teenida, kirjutab finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve osakonna juht Mari Puusaag-Tamm
Pangad arvestavad intressi fikseerides riske selliselt, et mitte kahjumisse jääda, vaid pigem kasumit teenida, kirjutab finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve osakonna juht Mari Puusaag-Tamm
Analüüsifirma: Pelotoni aktsia on väärt null dollarit
Analüüsifirma New Constructs hoiatas investoreid investeerimise eest niinimetatud zombifirmadesse, mille väärtus turul võib minna nulli. Üks sellistest on treeninguvarustuse tootja Peloton.
Analüüsifirma New Constructs hoiatas investoreid investeerimise eest niinimetatud zombifirmadesse, mille väärtus turul võib minna nulli. Üks sellistest on treeninguvarustuse tootja Peloton.
Baltika juht lahkub ametist
Baltika juhatuse esimees Flavio Perini lahkub poolte kokkuleppel ametist, uueks juhiks saab senine juhatuse liige Brigitta Kippak.
Baltika juhatuse esimees Flavio Perini lahkub poolte kokkuleppel ametist, uueks juhiks saab senine juhatuse liige Brigitta Kippak.
Raadiohommikus: kõrgharidusest, tööjõust ja e-residentsusest
Käes on kõrgkoolidesse sisseastumise aeg. Kas kõrgkoolid suudavad ette valmistada just neid spetsialiste, keda tööturg vajab? Kui palju välistudengeid on Eestisse oodata?
Käes on kõrgkoolidesse sisseastumise aeg. Kas kõrgkoolid suudavad ette valmistada just neid spetsialiste, keda tööturg vajab? Kui palju välistudengeid on Eestisse oodata?
Kallas Ukraina ja Moldova kandidaatriigi staatusest: see on suurim edasiminek pärast NSVL-i lagunemist
Eile andsid riigijuhid Brüsselis Ukrainale ja Moldovale Euroopa Liidu ametliku kandidaatriigi staatuse. Ka Ukraina presindet Volodõmõr Zelenskõi ütles, et see on nende riigi jaoks üks olulisemaid sündmusi pärast Nõukogude Liidu lagunemist.
Eile andsid riigijuhid Brüsselis Ukrainale ja Moldovale Euroopa Liidu ametliku kandidaatriigi staatuse. Ka Ukraina presindet Volodõmõr Zelenskõi ütles, et see on nende riigi jaoks üks olulisemaid sündmusi pärast Nõukogude Liidu lagunemist.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.