Euroopa Liit kehtestab liikmete püügikvoodid

Rahvusvaheliselt reguleeritavate kalaliikide majandamiseks kehtestab Euroopa Liit liikmesriikidele püügikvoodid. Kvootide saamiseks on Euroopa Liit ühinenud rahvusvaheliste piirkondlike kalandust korraldavate organisatsioonidega. EL on seejuures kõikide nende kalandusorganisatsioonide liige, mille liige on ka Eesti: Rahvusvaheline Läänemere Kalanduskomisjon (IBSFC), Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO) ja Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon (NEAFC). Eestil on nendes kalandusorganisatsioonides praegu oma kvoodiosakud, mis moodustavad kindla protsendi vastava kalavaru kogu lubatavast väljapüügimahust.

Pärast liitumist astub Eesti regionaalsetest kalandusorganisatsioonidest välja ja nagu kõikide teiste ELi liikmesriikide huve neis organisatsioonides esindab edaspidi Euroopa Komisjon. Kui Eesti on rahvusvahelistest kalandusorganisatsioonidest välja astunud, liidetakse Eesti kvoodiosakud ELi üldisele kvoodiosakule.

Kalandusorganisatsioonides moodustub ELi kvoodiosak kõigi tema liikmesriikide kvoodiosakute summana. Rahvusvahelistest organisatsioonidest eraldatud kogu lubatav väljapüügimaht jagatakse liikmesriikide vahel vastavalt nendele samadele kvoodiosakutele, mille iga liikmesriik on ELi üldisele kvoodiosakule lisanud. Liikmesriikide kvoodiosakud kehtestatakse igal aastal ELi määrusega. Püügikvootide suurus sõltub otseselt kalavarude olukorrast.

Lühidalt võib öelda, et pärast liitumist on Eesti püügivõimalused just sellised, nagu Eestil praegu olemas on ja mille ta ise Euroopa Liitu kaasa võtab.

Eesti kvoodiosakud Loode-Atlandil ja Kirde-Atlandil arvutatakse välja ning kooskõlastatakse Eesti ja Euroopa Komisjoni vahel käesoleva aasta lõpus. Euroopa Liidus on Eestil võimalus oma püügivõimalusi teiste liikmesriikidega vahetada.

Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika kohaselt peab liikmesriikidel olema võrdne juurdepääs üksteise vetele ? Eesti majandusvöönd muutub Euroopa Liidu ühise kalastusvööndi osaks ja seetõttu võivad Eesti laevad neile Läänemerel eraldatud kvootide raames püüda teiste liikmesriikide majandusvööndis. Teiste ELi liikmesriikide laevad võivad omakorda Läänemere kvootide raames püüda Eesti majandusvööndis. See puudutab aga üksnes Läänemere ääres olevaid ELi liikmesriike, sest teistele liikmesriikidele pole piirkonnas püügikvoote eraldatud.

Kokkuvõtteks võib öelda, et pärast ELi ühinemist säilitab Eesti oma kalapüügivõimalused ning püügivõimaluste vahetamine teiste ELi liikmesriikidega muutub hõlpsamaks ja Eesti kalurite püügiveealad laienevad.

Autor: Ain Soome