Maksuamet nõuab töötervishoiu pealt maksu

Tulumaksuseaduse järgi on kulu ettevõtlusega seotud, kui see tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõikest 1. Selle kohaselt peab tööandja muu hulgas korraldama töötervishoiuteenuste kättesaadavuse töötajale ning kandma sellega seotud kulud. Seadusest ei ole keeruline välja lugeda, millised kohustused tööandjal lasuvad, kuid oluliselt raskem on selgitada, millal ja kuidas selliseid kulutusi maksustada. Maksuamet nõuab nimelt dokumente, mis ei saa omada maksustamisel tähendust. Seaduse kohaselt võib maksumaksja ettevõtlustulust maha arvata kõik maksustamisperioodi jooksul maksumaksja poolt tehtud dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus kohustab tööandjat tegema teatud toiminguid, kuid paljud tööandjad ei ole kursis, millised dokumendid peaksid seda tegevust toetama, et maksuhaldur ei käsitleks nimetatud kulutusi erisoodustuse või ettevõtlusega mitteseotud kuludena. Kui lähtuda maksuameti veebilehel maksude rubriigis ettevõtte tulumaksu all avaldatud teabest, peaks tööandja koostama sellises situatsioonis riskianalüüsi, tegevuskava ja sisekontrolli. Nende dokumentide puudumisel kaasneks tööandjale maksukohustus.

Selline lähenemine ei ole õigustatud, kuna asjaolu, kas tehtud kulutus on ettevõtlusega seotud, saab kindlaks teha ikkagi eelkõige ainult kulutuse eesmärgist lähtudes. Riskihindamise läbiviimine omab olulist tähendust, kuna sellel põhineb kogu töötervishoiu ja tööohutuse korraldus ettevõttes, töökeskkonna parandamiseks vajaminevate meetmete väljatöötamine ja rakendamine ning töötajate teavitamine. Vastav dokument peaks olema piisav ka maksuhaldurile saamaks kindlust, et töötervishoiule või tööohutusele tehtavad kulutused on eesmärgipärased.