Inno Tähismaa • 7. detsember 2003 kell 22:00

Konkurentsiametnik õhutab kurtma

Mis tõi teid Eestisse?

Eestist saab Euroopa Liiduga liitudes liidu partner konkurentsiseaduse sisseviimisel. Kuivõrd see nõuab väga lähedasi suhteid, tutvub Euroopa Komisjoni konkurentsiamet siinsete konkurentsi järelevalve asutuste ja kohtutega ning loob suhteid, et paremini ühiselt mõista probleeme ja väljakutseid.

Olete siin täheldanud probleeme?

Ma arvan, et konkurentsiga on probleeme igal pool. Me räägime siin, kuidas aidata tarbijat turuhäirete vastu, nagu näiteks kartellid. Aga on ka teisi valdkondi, kus me saame koostööd teha, Eesti puhul näiteks telekommunikatsiooni- ja energiasektoris. See on osa majandusest, kus viimasel ajal on toimunud turu liberaliseerumine. Konkurentsiameti ülesanne on jälgida, kuidas need firmad ühinevad, kuidas neid ümber struktureeritakse, et säilitada turul konkurentsi.

Milline on olukord energiasektoris?

Euroopas on energia- ja gaasituru avanemise tähtaeg 2007. Selle eesmärk on võimaldada ettevõtetele valikuvõimalus. Me näeme, et neis riikides, kus turg on avanenud, on hinnad kiiresti alanenud. Selleks tuleb võidelda turul toimivate monopolide vastu.

Milline on soovitus Eesti valitsusele?

Eesti valitsus on Euroopa Liiduga ühinemisläbirääkimiste käigus turu vabanemise protsessiga kaasa tulnud. Oma Eesti kolleegidega peame nüüd tagama, et seadustes paika pandud kasu ka praktikas realiseeruks. Peame tagama, et suurte operaatorite kehtestatud hinnad oleks mõistlikud ning konkurents poleks pärsitud.

Nii et Eestis on konkurentsiga asi korras, välja arvatud energia ja telekom?

Me ei tegele valdkondadega, kus konkurents toimib, vaid nendega, kus konkurents ei toimi. Näiteks elukutsed: arhitektid, põllumehed, juristid. Mõnes Euroopa riigis oleme leidnud suuri piiranguid teatud erialal tegutsemisele ja sellest tulenevalt kõrgemaid hindu.

Mina kahtlen erisuste tegemiste suhtes mistahes valdkonnas. Võtame näiteks lennufirmad, kus turg on vabanenud. Ryanair pakub tasuta reise, maksta tuleb vaid lennujaamamaksud. Telekomisektoris on probleem roaming?u (välismaised kõned ? toim.) osas. Sa maksad palju enam Hispaanias või Kreekas puhkusel olles kui Eestis. Sama lugu on panganduses ja kindlustuses. Kui sul on krediitkaart ja kasutad seda teises riigis, miks pead maksma palju enam.

Me tahame palju enam näha tarbijate suhtumist ja toetust. Tahame, et Eesti tarbijad kurdaksid meile, mis neile muret teeb. See on asi, mis peab 1. maist muutuma.

Milline on teie tegevus kartellide osas?

Siin on näha vaid jäämäe veepealne osa. Enamik kokkuleppeid sõlmitakse terves sektoris toimivate ettevõtete vahel, näiteks ehituses. Me teeme siin koostööd firmadega, kes aitavad meid ja meie aitame neil vähendada karistuse määra.

Kartellide suhtes on meetmed karmid, tegime möödunud paari aasta jooksul üle 4 miljardi euro (62 mld kr) trahve.

Kui kaua läheb aega, kuni Euroopa muutub konkurentsivõimelisemaks riigiks maailmas?

Euroopa Nõukogu on seadnud eesmärgiks, et Euroopa Liit peab saama maailma kõige konkurentsivõimelisemaks riigiks aastaks 2010. Ma loodan, et see ei võta kauem.

Uutel liitujatel, nagu Eesti või Leedu, on areng kiirem kui Euroopas keskmiselt või ülejäänud maailmas. Nemad soodustavad sisemise arengu kiirenemist.

Kuidas suhtute riigipoolsetesse toetustesse?

Igas Euroopa Liidu riigis tahetakse seda teha. Meie soovime, et investeeritakse neisse inim- ja kapitaliressurssidesse, mis toovad kasu kõigile. Näiteks infrastruktuuri, teedevõrku.

Hetkel kuum