Sirje Rank • 17. detsember 2003 kell 22:00

EL ergutab majandust mahukate investeeringutega

Aastani 2010 plaanib EL investeerida 970 miljardit krooni riikidevahelistesse transpordi, energeetika, kommunikatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse projektidesse. Suurinvesteeringute eesmärk on anda tõuge ELi majanduskasvu kiirendamiseks.

Sarnased initsiatiivid 90. a algusest takerdusid halva koostöö ning raha- ja huvipuuduse taha. ELi 1994. a üle-euroopaliste transpordi-investeeringute kavast on tänaseks lõpetatud näiteks vaid kolm projekti.

Eesti jaoks on oluline Läänemeremaade mereteede projekti jõudmine ELi esmaste prioriteetide hulka, mis on plaanis käivitada kolme aasta jooksul. Kaugemasse tulevikku jäi Rail Baltica (Varssavi?Kaunase?Riia?Tallinna raudteeliin) koos Eesti ja Soome vahelise merekaabliga Estlink, mis on samuti ELi projektide nimekirjas. Siiani on EL merekaabli projekti ettevalmistusi toetanud 600 000 euroga (9,3 mld krooni).

Eestit puudutab kaudselt ka Läänemere alla kavandatav maagaasijuhe North Transgas Pipeline, mis ühendaks Balti regiooni ning Lääne-Euroopa gaasivõrgud Venemaa gaasimaardlatega. Eestile tooks projekt maagaasi varustuskindluse tõusu, torujuhtme rajamisse tehtavates investeeringutes Eesti riiklikult ei osaleks.

Investeeringuid on plaanis rahastada ELi ja liikmesriikide eelarvevahenditest ning Euroopa Investeerimispanga laenudest. Vähemalt 40% peaks katma erasektor.

ELi eesistujariigi Itaalia peaminister Silvio Berlusconi kiitis plaani kui olulist sammu ELi majanduskasvu kiirendamiseks. ?See on ELi esimene ühine majanduspoliitiline algatus, mis kasvatab SKTd, loob uusi töökohti ning parandab ühendusteid ELi praeguste ja uute liikmesriikide vahel,? ütles Berlusconi.

Saksamaa, Suurbritannia ja Prantsusmaa on skeptilised uute sildade ja teede ehitamise majanduskasvu ergutava mõju suhtes. ?Meie maitse jaoks on siin plaanis liiga palju tsementi ja asfalti,? ütles Saksamaa rahandusminister Hans Eichel. ?Oleksin eelistanud rohkem rõhku uurimis- ja arendustegevusele.? Berlusconi algselt pakutud 220 miljardi euro suurust investeerimiskava on siiski oluliselt kärbitud.

Enam kui pool rahast ehk 38 miljardit eurot on kavandatud transpordiprojektidele. Prioriteetide hulgas on ka ELi globaalne positsioneerimissüsteem Galileo ning mitu meretranspordi projekti, sealhulgas Läänemere meremagistraal. Viimane võimaldaks Eestil ELi toetust saada meresõiduohutuse tagamiseks, talvise navigatsiooniga seotud probleemide lahendamiseks ning sadamate infrastruktuuri moderniseerimiseks.

10 miljardit eurot on kavandatud energiasektorile, kus eesmärk on vältida edaspidi ulatuslikke elektrikatkestusi, nagu tabasid septembris Itaaliat. Üle Alpide ja Püreneede ning Saksamaa ja Rootsi vahele on kavandatud uued ühendused. Põhjamerest ja Vahemere alt on plaanis rajada uued maagaasijuhtmed.

14 miljardi euro väärtuses on kavas rahastada teadus- ja arendustegevust ning toetada kiire internetivõrgu väljaarendamist hõredamalt asustatud piirkondades.

Hetkel kuum