Kogu maailma kulinaaria

Kas missioonitundest või konkurentsi puudumisest püüab Poliinia oma menüüga nii ida kui lääne, nii Vene kui Itaalia, nii Prantsuse kui Jaapani köögi armastajaid. Ehk nagu koduleheküljel öeldakse: ?Teil on erakordne võimalus tutvuda kõigi maade kulinaariatraditsioonidega mõõdukate hindade eest lahkumata Tallinnast.? Kogu maailma haarava toidukaardi läbilugemine võttis aega, nii et sissejuhatuseks tellisime viina ja pelmeene ? lihtsad asjad, ei pea süvenema. Isegi kui püüdsime menüüsse süveneda, selgus tellimisel ikkagi, et viimase osa ? grillimenüü ? olime siiski märkamata jätnud.

Nii pikk toitude nimekiri teeb ettevaatlikuks ? kui kaua küll peavad toidud külmikus sööjaid ootama? Seetõttu jätsime haruldasemad asjad vähem umbusklikke külastajaid ootama ja jätkasime heas Vene köögi traditsioonis: uhhaa kolme sorti kalaga, kohapirukas ? siin küll kohastruudli nime all ?, Vana-Vene salati nime kandev makrasalat kurgi ja muude köögiviljadega ja grillitud lammas.

Lammast tuli kokk saali grillima, saime ise näha ja haista selle valmimist. Tulemus oli suurepärane, liha oli kvaliteetne, küpsetamine täpselt ajastatud, klassikalisteks lambalisanditeks marineeritud sibul ja punane kaste. Kalasupis oli tore kalasorte mõistatada ja see maitses mõnusalt. Aga kohapirukas oleks võinud natuke rohkem kohakala olla ? riis meeldib mulle ainult riisipiruka sees ? ja seepärast jäi see pirukas minust lõpuni söömata.

Kokkuvõttes tubli keskmine lõuna ja sama võisid ka teised külastajad arvata, sest hoolimata äärmisest äärelinlikkusest oli Poliinias pühapäeva lõuna ajal väga palju külastajaid.

Aga mis üldse ei meeldinud, oli menüü erakordselt vilets keel. Isegi natuke piinlik on näiteid tuua, võite koduleheküljelt ise vaadata, see on veelgi hullemate vigadega kui menüü. Mitte ainult iluvead, sulaselget valet saab keelt kehvalt osates kirja panna: kui vene ja inglise keelt kõnelevad inimesed tellivad tuurakala, siis eesti keelde on see tõlgitud tuunikalana ? tegelikult täiesti erineva maitsega kalad.

Ei suuda siiski loobuda ühest kodulehekülje keelenäitest: esimene toit Prantsuse köögist on ?seafilekotike kanamellõuntega hauteetud kapsaga?.

Ausõna, mina ei pannud midagi juurde.