Pole euroliidu asi meie maksude üle otsustada

E uroopa riikide juhid teevad kõva kriitikat Eesti madalatele maksudele. Äripäeva arvates peavad Eesti poliitikud meie maksupoliitikat Euroopas kindla käega kaitsma ning nõudma, et maksuküsimused jääksid liikmesriikide pädevusse.

Euroopa Liidu häda on selles, et liit toimib küll Euroopa tasandil, kuid poliitikud tulevad igas riigis eraldi võimule rahvuslikel valimistel. Seepärast valitseb liidus skisofreeniline olukord, kus liidu küsimusi otsustavad poliitikud püüavad saada eelkõige oma valijate toetust. Just rahvuslikud probleemid ? nt sakslaste hirm, et nad peavad hakkama uusi liitujaid ülal pidama ja kaotavad veelgi töökohti ? on pannud ELi riikide liidrid kaitsma kodumaiseid huve.

Isegi oma ettevõtjad on sattunud poliitikute n-ö patriootlike rünnakute alla. Saksamaa kantsler Schröder tembeldas ebaisamaaliseks riigi tööstus- ja kaubanduskoja direktori, kes soovitas firmadel lõigata kasu uute liikmete madalast maksutasemest. Rootsi firma Swedish Match kolis kaheksa aasta eest tootmise Eestist ära kodumaale muuhulgas põhjendusega, et rootslased nõuavad töökohtade loomist kodumaal. Poliitikute mure on mõistetav, sest töökohad ähvardavad tõepoolest liikuda odavamasse Ida-Euroopasse.

See aga ei anna Eestile põhjust taganeda oma seisukohtadest. Maksuküsimused on ELis praegu väga teravad ning Eesti ei tohi sellest arutelust kõrvale jääda. Täisliikmena on meil võimalus oma arvamust avaldada ja nõuda maksuküsimuste jätmist riikide pädevusse.

Eestil on õnneks ELis liitlasi. Samal seisukohal on Suurbritannia, soov madala maksutasemega jätkata on ka teistel uutel liikmetel. Soomegi langetas alkoholimakse ja vähendab tuleval aastal ettevõtete tulumaksu 26 protsendile.

Eesti ja teised uued liikmesriigid peavad võitlema ausa maksukonkurentsi säilitamise nimel, kuigi Schröder seda pahaks paneb. Meil on selleks majanduslik põhjendus ja ajalooline õigus: meil on tarvis praegustele liikmetele arengus järele jõuda, sest meie loomulik areng oli 50 aastat pidurdatud.

Eesti vajab kiiret majanduskasvu ka selleks, et ELiga liitumisel tekkivaid kohustusi täita. Pikas perspektiivis on Eesti kiirem areng kogu ELi huvides ? elatustaseme ühtlustudes ei pea rikkamad riigid enam vaesemaid toetama.

Kindlasti ei tohiks lasta ELil siduda maksuküsimust abiraha andmisega, nagu Schröder ette paneb. See oleks väljapressimine ning varasematest kokkulepetest taganemine.

Kohalikul tasandil võivad maksude alandamise vastased hakata Euroopa Liidu survepoliitikat enda huvides ära kasutama. Eilses Äripäevas kinnitaski Rahvaliidu liige Janno Reiljan, et ?meie poistel? tuleb tõsiseid argumente korjata, sest EL võib avaldada survet ?näiteks sellega, et annab kolmandiku võrra lubatust vähem abiraha?. Kui Eesti tõepoolest seisab valiku ees, kas loobuda abirahadest või oma eelistest ELi siseses maksukonkurentsis, tuleb riik ehitada üles pigem madalatele maksudele kui abirahale.

Tegelikult ei tähenda ELi maksudebatt ainult seda, et madalama maksukoormusega riikidele avaldatakse survet makse tõsta. Samaväärne on ka võimalus, et sõbralikumate maksudega riigid sunnivad enda eeskujul hoopis Saksamaad, Rootsit ja teisi kõrge maksukoormusega riike makse alandama.

Autor: ÄP