Ilmateadlane Ain Kallis ütles tänavust kevadet iseloomustades, et suureks probleemiks võib kujuneda sademepuudus, mis ähvardab põllumehi järjekordse ikaldusega.
Ilma vingerpussidest hoolimata on Kallise andmetel agaramad põllumehed kevadtöödega algust teinud, kirjutab Eesti Päevaleht.
Ka eelmise nädala Maaleht kirjutas, kuidas põllumehed said Viljandi kandis juba 14. aprillil masinatega põllule askeldama. ?See on ikka väga vara, ega nüüd esimese hooga ei mäletagi, et aprilli teise dekaadi alguses oleks kevadiste põllutöödega algust tehtud,? täheldas Kallis.
Kõige rohkem peaks hetkel valitsev ilm olema tema hinnangul meele järgi inimestele, kes ei tegele põllumajandusega. ?Kuid põllumeestele võib see aasta kujuneda väga raskeks. Ilm on küll soe, aga arvestades, et mitmendat aasta järjest on kevad sademetevaene, siis võib saagiga sügisel tekkida tõsiseid probleeme,? selgitas Kallis.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Näiteks aprilli esimesel kümnel päeva sadas Tartu kandis kolm millimeetrit. Samas leidus Eestis ka selliseid kohti, kus sadas esimese kümne päeva jooksul veelgi vähem. ?Teisel dekaadil (11.-20. aprillini) ei sadanud üldse. See tähendab, et selle aasta aprill on sademete hulgalt viimase 53 aasta võrdluses kuivuselt neljandal-viiendal kohal. Ühesõnaga väga kuiv ja varajane kevad,? lisas Kallis.
Eriline on tänavune kevad ka selle poolest, et aprillis pole sadanud lund. Ühtekokku on see kolmas kuiv kevad järjestikku. Tõsisest veehädast ja kuivadest kaevudest päästab Kallise sõnul üksnes see, et talv oli suhteliselt lumerikas. ?Ülemised mullakihid on kuivad, aga kaevud siiski ei tohiks veeta jääda.?