ÄP arengukonverents: Eduvalem ELi rahade saamiseks - idee, info, tegijad ja raha

Euroopa Liidust tulevate rahadega on Nõmperi sõnul Eestis tegelikult juba palju ära tehtud: omavalitsused on kasutanud toetusi puhastusseadmetesse investeerimisel, maanteid on ehitatud, SAPARDi raha on tuttav põllumajanduses.

1. maist tulevad meile aga Euroopa Liidu struktuurifondi rahad, praegu Eestist veel selle kasutamise näiteid pole.

Nõmper tõi Pirgu mõisas toimunud arengukonverentsil näiteks mõned projektid Iirimaalt, kes on ELiga liitumisest kõige suuremat kasu saanud: seal lõid näiteks 300 kohalikku farmerit oma kaubamärgi lambaliha müümiseks. Tulemusena said kõik 300 farmerit suuremat tulu ja müüsid suuremaid koguseid. Kasutati sealjuures struktuurifondi raha, et kaubamärk luua ja sisse töötada.

Euroopa Liidu struktuurifondide raha on kõigil võimalik taotleda, need ei ole kuskil eelnevalt ära jaotatud, soovitab Nõmper.

ELi poolt finantseeritavaks arendusprojektiks on tema sõnul vaja nelja komponenti, mis ongi eduka rahasaamise valem: ideed, infot (millisest ELi programmist mida taotleda ja mille jaoks), tegijaid (ei piisa enda ressurssidest projekti kirjutamiseks ja elluviimiseks), raha (kunagi ei finantseerita 100% ühtki projekti, vaja on oma raha või panga raha).

Riskid, millal raha ei saada, on aga järgmised: ebapiisav projekti ettevalmistus (ei läbi tehnilise hindamise vooru, enne kui sisuliseks aruteluks läheb), projekti ebakorrektne teostamine: kui sihtotstarve muutub, võidakse kogu antud raha tagasi küsida.