Marketibuum on ostjale meelepärane

Möödunud neljapäeval avati Pärnus Kaubamajaka-nimeline kaubanduskeskus, esimene tõeline hüpermarket suvepealinnas. Nõrgemanärvilist ähvardab hüpertoonia, sest keskuse suurim rentnik City-market paisus kolm korda suuremale pinnale. 15 000 nimetust toidu- ja 45 000 tööstuskaupa kõneleb enda eest.

Reklaamis kiidab Kaubamajakas oma pimestavat valikut: hüpermarket, 22 kauplust, pangakontorid, söögikohad, apteek, laste mängutuba, 400 parkimiskohta. Pea 150 miljonit krooni maksma läinud keskus on esimene suur kaubandusobjekt Via Baltica ääres.

Citymarketi läheduses on Selver ja Säästumarket, üksjagu kesklinna poole T-market, linnasüdames kaks Port Arturit ning Lepa kaubamaja, Pärnu Ülejõe-poolses osas Sääs-tumarket ja Food Market Härma kaubahoovis. Palju võib ? aga see pole veel kõik.

Lähiaastatel suureneva tähtsusega transpordikoridori Via Balticat silmas pidades on tulemas kauba- ja vabaajakeskus endisesse piimakombinaati, Port Artur 2 tahab laieneda, koht on leitud Lidli kaubaketi kauplusele, tarbijate ühistul on Sauga vallas Tallinna maantee ääres ootel ligi neli hektarit maad jne. Peale selle on Pärnus mitu turgu, De Lange, Blauhaus, Kungla keskus jne. Kõik puha kaubamajad või -keskused. Kuigi Pärnu elanike arv kolmekordistub ainult suvel, ja sedagi vaid ülisoodsa ilma korral, usuvad keskuste arendajad, et lagi ei ole veel käes ning ehitada võiks veelgi. Kaubamajaka avamine jättis senistesse keskustesse küll üksikuid tühje bokse, kuid juukseid ei kitku veel keegi.

Marketibuum peaks Pärnu karastunud ostjale sobima. Citymarket näitas varemgi, et suudab Säästumarketile silmad hindadega ette teha. Ainsatena kaotavad koduümbruse keldri- või perepoed, mis ei suuda suurte tegijate hinnaralliga kaasa minna. Hilise soola või tikkude pärast pole aga mõtet äri pidada.

Autor: Kalev Vilgats