Eesti majanduse kiire kasv jätkub

Analüütikute hinnangul kasvab Eesti majandus ka aastani 2010 kiiremini, kui on olnud rikaste Euroopa Liidu riikide viimase 20 aasta keskmine.

Analüütikud üldiselt tunnustavad majandusliku konvergentsi võimalust, millele viitab pakutud SKP aasta keskmine kasvutempo perioodil 2004?2010, mis varieerub kaht äärmist näitajat välja jättes 4?5,5% vahel.

See on 1,5?3% kiirem kui rikaste riikide viimase 20 aasta keskmine ja jätkab Eesti viimase kümne aasta umbes 5%list keskmist kasvu. Kiirele kasvule viitab ka ennustatud väike tööpuuduse vähenemine (samal meetodil 6,5?10%).

Oodatavale stabiilsele majanduskeskkonnale viitab tarbijahinnaindeksi prognoos (2,4?4% aastas), mis eeldab küll 2003. aastaga võrreldes veidi kiiremat hinnatõusu, aga majanduskasvu tingimustes ja suletud sektori hindade kohanemise tõttu on selline väike tõus ilmselt paratamatu. Hea oleks, kui mõni hinna?okk seda (lühiajaliselt) ülespoole ei kergitaks. Intressimäärade osas peeti suhteliselt üksmeelselt võimalikuks seniste madalate intressimäärade mõningast tõusu.

Majanduse avatusel on jätkuvalt oluline osa Eesti majanduskasvus. Sellele viitab ennustatud SKT kasvu ületav ekspordi kasv (7?13% aastas) ja välisinvesteeringute jätkuvalt suur osa (5?10% SKTst). Kui lähtuda sellest, et kapitali mahutus põhivarasse jääb Eestis jätkuvalt tasemele 28% SKTst, siis tähendab see, et umbes 20?35% Eesti põhivarast kujuneb jätkuvalt välisinvesteeringute tulemusena. Samas vahemikus on see näitaja kõikunud viimase kümne aasta jooksul, kusjuures suurt volatiilsust põhjustab majanduse väiksus. Üks suur välisinvesteering ühel aastal mõjutas tulemust oluliselt.

Ümberjaotamise ulatust iseloomustab ühe näitajana maksukoormus. See on ennustus, mille osas eksperdid kahte leeri jagunevad. Üks tiib näib uskuvat valitsuse maksupoliitiliste lubaduste teostamist, millele viitavad prognoosid vahemikus 29?33% SKTst.

Sellesse rühma kuulub kaheksa eksperti 17st. Ülejäänud arvavad, et maksukoormus tõuseb tasemeni 37?40%. Raskesti maksustavaks maaks muutumist ei ennusta siiski keegi ja lohutuseks võib öelda, et maksukoormus ei mõjuta majandust nii palju, nagu vahel arvatakse.

ELi astunult on kasulik mõnede ilmselt vältimatute tõsiasjade võimalikkuse arvestamine. Reaalkasvu ja hinnatõusu arvestades on ekspertide hinnang aastaks 2010 vahemikus 11 000?12 500 krooni ehk 700?800 eurot kuus.

15 ELi liikme keskmisest on see ligikaudu 35?40%, aga hinnad (eelkõige teenuseid pakkuvas suletud sektoris) on ka aastal 2010 Eestis ikka veel veidi odavamad kui nn vanades ELi riikides.