Rahandusminister soovitab laenata 320 mln kunstimuuseumile
Rahandusminister teeb valitsusele ettepaneku laenata Kunstimuuseumi ehituseks 320 miljonit krooni.
Neljapäeval toimuval valitsuse istungil teeb rahandusminister Taavi Veskimägi valitsusele ettepaneku anda muuseumi ehituseks kümneaastase laenu ligi 320 miljonit krooni, sellest 2004. aastal 150 miljonit krooni.
786 miljonit krooni maksva Kunstimuuseumi uue hoone tähtaegseks valmimiseks ei piisa hasartmängumaksust ning Kunstimuuseumi Ehituse Sihtasutusele kuuluvate hoonete müügituludest, teen valitsusele ettepaneku anda sihtasutusele laenu,' ütles Veskimägi.
Hoone ehituse finantseerimiseks on Kunstimuuseumi Ehituse Sihtasutus saanud pankadelt laenupakkumisi, mille tingimused on ebasoodsad, lisaks soovivad pangad saada laenule riigigarantiid. Riigil on võimalik anda sihtasutusele laenu fikseeritud intressimääraga 4,7 protsendiga aastas, mis võrreldes pankade pakkumistega võimaldab sihtasutusel hoida kokku laenuintressilt hinnanguliselt 25 miljonit krooni.
Riigi ja Kunstimuuseumi Ehituse Sihtasutusele vahel sõlmitava laenulepingu kohaselt toimub laenusumma väljamaksmine laenulepingu sõlmimise järel ehitusperioodi jooksul kuni 31. detsembrini 2005.
Laenusumma väljastatakse osade kaupa vastavalt sihtasutuse poolt esitatud ehitusarvetele. Iga väljamakse teostatakse eeldusel, et eelnevalt väljamakstud summad on kasutatud kooskõlas laenu sihtotstarbega ja vastavalt laenulepingu sätetele.
Laenu tagastamine toimub alates 20. jaanuarist 2006 igakuiselt, intressimakseid hakkab sihtasutus tasuma kohe raha väljastamise järel. Laenu sihtotstarbelise kasutamise tagamiseks kohustub sihtasutus arveldama läbi rahandusministeeriumi kontsernikonto.
Vastavalt riigieelarve seadusele võib valitsus anda laenu avalike ülesannete täitmiseks.
2004. aasta riigieelarvega on sätestatud vastavaks suurimaks määraks 900 miljonit krooni. 31. mai 2004 seisuga on antud laenude jääk 552 miljonit krooni.
Vastavalt valitsuse määrusele ei tohi laenusaajale pakutav intress olla madalam kui riigi enda kohustuste keskmine hind. 31. mai 2004 seisuga on riigi laenukohustuste kaalutud keskmine hind 4,6 protsenti aastas.
Riigikogu 1996 otsusega otsustati muuhulgas Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitamise alustamine 1999. aastal. Eelnimetatud otsuse kohaselt määratakse ehituse finantseerimine kindlaks igal aastal riigieelarves, pidades silmas konkreetse eelarveaasta rahalisi võimalusi.
Hasartmängumaksuseaduse kohaselt rahastatakse hasartmängumaksust laekuva rahaga kultuuriobjekte Eesti Kultuurkapitali kaudu. Nimetatud punkt sätestab, et 46 protsenti riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu summast kantakse laekumisele järgneva kuu 25. kuupäevaks Eesti Kultuurkapitalile ning sellest omakorda 63 protsenti eraldatakse kultuuriehitistele. Eelmärgitud seaduse kohaselt eraldatakse 63 protsendist 75 protsenti Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehituse rahastamiseks.